Vereta jaht Põhja-Kõrvemaal

Blogi
23.06.2015
merike.bezrodnaja

Maikuus peeti
Põhja-Kõrvemaa metsades taas vereta jahti, fotoküttide baaslaager asus RMK
Simisalu loodusmajas.

Eestimaa erinevates
paikades läbi viidud fotojahti peeti seekord juba 19. korda. Erilise tähelepanu
all oli jahiloomaks valitud metssiga, kuid küttida võis muidugi kõike – linde,
imetajaid, roomajaid, putukaid, taimi, maastikke…

15 aastat tagasi oli
metssiga samuti fotovõistluse jahiloom, kuid siis ei õnnestunud sel ajal veel
vähem arvukat looma ühelgi fotokütil nähagi. Seekord tabati looma mitmel
korral. Reede õhtust pühapäeva keskpäevani toimunud jahiretkel ei sattunud
kaamera ette karu, hunt ega ilves, küll aga püüti pildile mäger.

Kirja said jahialal
nähtud, kuuldud ja pildistatud linnuliigid – neid tuli kokku 110.

Küttimisest vabal ajal
kõneles ja näitas pilte Aafrika ja Põhja-Ameerika loomadest  Indrek Rohtmets ning Riho Västrik esitles
Remek Meeli filmi “Emajõe veemaailm”.

Erakordne juhtum kogu vereta
jahi ajaloos oli see, et fotoküttide auto ette tormas äkitselt metskits – sokk
surnud ja auto sõidukõlbmatu.

Vereta jahi parimate piltide fotonäitus avatakse sügisel RMK peakontori
aatriumis Toompuiestee 24. Fotovõistluse korraldajad on RMK ja Overall Eesti
AS.

Val Rajasaare
eestvedamisel said kirja selles piirkonnas pesitsevad linnuliigid.

Vereta jahi loom ja tänavuse
aasta loom – metssiga.
Foto: Seppo Parkkinen

Kakerdaja kukk.
Foto: Ingmar Muusikus

Hallrästa pojad.
Foto: Ingmar Muusikus

Sookured.
Foto: Ingmar Muusikus

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026
Blogi

VIDEOD: Alla ja Ruudi tibud said rõngad jalga

Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.
08.06.2026