Video: hirvede ja teiste elukate tegemised hirveplatsil
Video: hirvede ja teiste elukate tegemised hirveplatsil
Blogi
08.02.2024
RMK
Jaanuaris-veebruaris on hirveplatsi külastanud hulgaliselt hirvesid. Hinnanguliselt käib siin 50-60 erinevat looma, osa neist on vanad tuttavad ja saabuvad peaaegu igal õhtul, teised aga satuvad peibutisele väga harva.
Kaamera ees nähtud loomad pole kaugeltki kõik pärit lähedastest hirveeluks sobivatest elupaikadest, vaid siia võivad tee leida ka viie kilomeetri ning isegi kuni kümne kilomeetri raadiuses elavad hirved.
Kui hirvekarjades hoiavad vanemad pullid tavaliselt lehmadest, vasikatest ja noortest piiksarvedega pullidest eraldi, siis käesoleval hirvehooajal on iseäralik see, et üllatavalt sageli võib näha kõiki loomi koos või eraldi karjades platsil silo ja porgandeid nosimas. Nii mõnigi varasem hirvehooaeg on möödunud nii, et vasikatega lehmad platsil on olnud pigem haruldane vaatepilt.
18 haru
Hiljuti märkasin platsil pulli, kellel on tähelepanuväärselt vägev ja jäme sarvepartii, lugesin kokku vasakpoolselt sarvelt kümme ja parempoolselt kaheksa haru. Kaheksateistharuliste laiuvate ehetega pulli näeme kohe video alguses. See loom justkui teaks, kuidas moenäitusel esinetakse. RMK jahindusspetsialist Uno Vait arvas, et väärika looma sarved on esmapilgul hinnates kindlasti, kui mitte enamat, siis pronksmedali väärilised.
Pronksivääriliste sarvedega hirvepull
Meenub, et esimene nudipäine hirvepull on varem platsile saabunud juba 23. veebruaril. Hirvelehmad lahendavad omakeskis suhteid tagajalgadele tõustes ja üksteisele kõrvad lidus sõrahoope jagades. Üks piikidega varustatud pulgajuku püüab porgandit närida justkui esimest korda elus – võimalik, et nõnda see oligi.
Porgandimaias rebane
Sulailmad tõid talveuinakust veidi virgunud kaks kährikut hirveplatsile ja mägergi käis end hetkeks tuulutamas. Ka “porgandirebane” pole kuhugi kadunud, käib pisut harvem, tuli hiljuti platsile, võttis porgandi ja kadus…
Kährik
Jah, kaamera ees paistab vaade vabalt elavate ulukite igapäevastest tegemistest ja omavahelistest suhetest, nende liikumist piirab vaid suure saare rand. Hirvede päristoit talvel on ikkagi põõsaste ja puude võrsed. Porgandid ja silo on neile meeldivaks vahelduseks ning peibutavad loomi kaamera ette tulema, et huvilistel oleks üldse võimalik neid näha ja loomade tegemisi jälgida. Hirved sellest nälga ei jää, kui porgandikast on tühi ja silopalli polegi.
Vaadake ikka hirvekaamerat õhtul alates kuuest. Hommikul poole üheksa paiku lähevad loomad laiali. Päevasel ajal võib hirveotsijat lohutada vahel metskitsede paar.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.