Video: Merikotkad püüdsid Haeskas kala

Blogi
13.01.2026
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Praeguseks on Matsalu laht täielikult jäätunud ja veelinnud läinud kaugemale, sinna kus on veel vaba vett. Madalaveeline Matsalu laht jäätus külmade saabudes väga kiiresti, mõne päevaga. Kühmnokk-luiged püsisid veel kohal hetkeni, mil 31. detsembril jäätus viimnegi veesilm. Viimane kiivitaja lendas ära jõululaupäeval.

Detsembrikuu põnevamaks sündmuseks, mis õnnestus kaamerasse püüda, oli hetk, kuidas merikotkad kala püüdsid ja varesed neid assisteerisid. Esimene merikotkas püüdis vimma, sõi seda veidike kivi otsas ja lendas koos kalaga ohutumasse kohta, et teised juba lähedal tiirutavad kotkad tema saaki ära ei virutaks. Ja vareski üritas tulutult kala püüda ning kohkus alati, kui kala sulpu lõi.

Kaluritel võib vahest tekkida küsimus, kui palju võivad merikotkad siin lahel kala ära süüa ja vähendada sellega kalameeste loomust? Kui võrrelda kalasöömises kormorani ja merikotkast, siis selgub, et paar kilogrammi vähem kaaluv kormoran sööb kuu jooksul 2–3 korda rohkem kala, kui suur, kuni 5 kilo kaaluv merikotkas. Merikotkas sööb päevas toitu keskmiselt 300–600 g olenevalt sellest, kas kotkas on väiksem isaslind või kilo jagu kogukam emaslind. Merikotkad ei söö iga päev, nad võivad korraga pista nahka ka 1–2 kilo kala ja siis mitu päeva vahet pidada. Muidugi, merikotkaste toidulaud, erinevalt kormoranist, ei ole kaetud ainult kaladega, siia kuuluvad sagedamini veel pardid, kajakad ja raiped. Kui kotkas leiab kuskilt suure looma korjuse, ei pruugi ta kuu jooksul ühtegi kala süüa. Arvatakse, et üks merikotkas võib segatoidu korral süüa kuu jooksul 6–9 kilogrammi kala. Ainult kaladest toituv kormoran tarvitab aga kala ühes kuus 15–30 kilo, pesitsusperioodil ka 30 kg.

Merikotkas saagiga
Merikotkas saagiga

Küllap see kotkas, kes videos vimma püüdis, saigi selleks päevaks oma toiduvajaduse kätte.

Merikotkas vimmaga ja vares merikotkast jälgimas
Merikotkas vimmaga ja vares merikotkast jälgimas

Laht on nüüd mõneks ajaks jääs ja Tuulingu rannaniit lume all ning linnuelu napib, kuid vaatame, kuidas siin karvaste loomadega kulgeb. Mitmel korral on kuuldud šaakalite hääli, kaadrisse on jäänud rebaseid, jäneseid ja korraga sörkinud kolm tuvastamata looma, kes võisid olla vabalt hundid, ilvesed või šaakalid…

Kormoranid kivil
Kormoranid
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Kasulik teadmine: männikärsaka kahjustusi ei vähenda raiesmiku uuendamise edasilükkamine

Senine metsanduslik koolitarkus ütleb, et männikärsaka kahjustuste riski maandamiseks ei tasu värsketele raiesmikele uusi puid enne kahte-kolme aastat istutada. RMK metsakasvatustalituse analüüs seevastu näitas, et raiesmike üheks vegetatsiooniperioodiks seisma jätmine ei anna eelist – männikärsaka kahjustusi on peaaegu samas suurusjärgus nii esimesel kui ka teisel aastal ja sellega riski ei vähenda.
17.02.2026
Uudis

Maahommik käis uurimas, kust saab mets alguse

Laupäeval, 14. veebruaril ETV eetris olnud Maahommikus korjasid saatejuht Kerli Dello ja taimlajuht Margret Ruuto üheskoos Kullenga männiseemlas käbisid, et anda televaatajaile aimu, milliseid töid tehakse riigimetsa kasvatamise nimel.
17.02.2026