Video: Papilio – Pääsusaba

Blogi
30.06.2020
Maria Plink

Maailma ilusamateks liblikateks tituleeritud liblikaliigid pärinevad suuresti hiigelsuurest perekonnast Papilionidae. Selle perekonna liige, kes paistab silma oma suuruse ja erilise ilu poolest, on ka meie ning kogu Euroopa suurim päevaliblikas pääsusaba (Papilio machaon).

Pääsusaba on meil oma nime saanud tagatiibadel olevate pikkade siilakute, “saba” järgi. Päevaliblika tiibade siruulatus jääb vahemikku 65-86 mm, emasloomad on isastest suuremad ja veidi heledama värvusega.

Praegu on pääsusabade lendamise aeg. Välimuselt ja kommetelt troopilisi liblikaid meenutav “pääsuke” on kiire ja jõulise lennuga, ta saab sirgjoones lennata pikki vahemaid või oodata partnerit kõrgel puuvõras. Seetõttu võib liblikat kohata üsna erinevates kooslustes ja kaugel paljunemiskohtadest. Kaunis liblikas eelistab niiskeid niite, häilusid, metsasihte, teeääri…

Pääsusaba sai 2018. aastal rahvusliblika staatuse.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026