RMK nõukogu tutvus RMK arengukavaga

Uudis
14.12.2000

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu tutvus tänasel
väljasõiduistungil organisatsiooni arengukavaga ning tegevusega metskonna
tasandil.

Vardi metskonnas toimunud väljasõiduistungil tutvustasid nõukogu liikmetele
muutusi metsamajanduslikus tegevuses RMK Loode regiooni peametsaülem Margus
Emberg ja Vardi metskonna metsaülem Toomas Ehrpais. Pärast efektiivsuse nimel
toimunud riigimetskondade arvu vähendamist viimastel aastatel on metskondade
piirid suurenenud, töö tegemiseks aga kasutatakse vähem inimesi. Nii näiteks
teevad Vardi metskonnas 10 inimest ära töö, mida varem sama suurel
territooriumil tegi 100 inimest.

RMK arengukava aastateks 2000 – 2002 tutvustas arendusdirektor Erik
Kosenkranius. Nõukogu liikmed leidsid, et arengukavas on leitud tasakaal
keskkonnanõuete ning metsaraiete mahu vahel. RMK roll on ühelt poolt majandada
metsa säästlikult ja loodushoidlikult, teiselt poolt aga aastaringsete
puidukogustega stabiliseerida riigi puiduturgu.

RMK nõukogu koguneb arengukava taas arutama pärast 20. jaanuari, selleks
ajaks teevad nõukogu liikmed dokumenti parandusi ja täiendusi.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ning metsatuluna
riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK joonistusvõistluse parimad tööd trükitakse postkaartideks

RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsapostkaart sõbrale“ parimad on välja valitud ning need trükitakse postkaartideks.
23.01.2026
Metsamees

Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid 

Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks  ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada.
21.01.2026