RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari
Saaremaa
mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK
looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel
kevadel oodata ka
perelisa.
Mäkradele
on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk
latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus
ootel olnud üsna pikalt
– ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK
looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel
parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Eelmise
aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera
vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees
näha just väga suurt
sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust
eemal.
Sellel
kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud
ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja
sammalt ning mägrapaar
on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe
otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud
pereelust.
Mäkrade
jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad
sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed
mägrad on juba
urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta.
Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes
kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama.
Kadi
raadio ettepanekul sai RMK looduskaamera ees toimetav emasmäger endale
nimeks Kadi, aga isasmägrale veel nime pole. Üks ettepanek on siiski
tulnud – Vladislav
–, ent RMK Facebooki lehel või loodusblogi kommentaariumis on oodatud ka
teised pakkumised.
RMK-l on praegu Saaremaal üleval kaks looduskaamerat – lisaks mägrale saab pilku peal hoida ka hirvede tegemistel.
Salvestatud videopilti mägrapaari toimetamistest selle nädala alguses näeb siit:
Loe RMK loodusblogi ja vaata otsepilti RMK hirve- ja mägrakaamerast siit: rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi
