RMK: metsast saadavad hüved olgu suuremad ja mitmekülgsemad
RMK uue arengukava kohaselt peavad riigimets ja RMK hoole
all olevad looduskaitsealad tooma ühiskonnale senisest enam ja mitmekülgsemat
kasu.
RMK nõukogu esimehe Mati Polli sõnul tuleb RMK-l oma targa
tegutsemisega tagada, et metsa jaguks ka tulevastele põlvedele ja et meie
loodus oleks kaitstud. “Samal ajal tuleb metsa aktiivselt majandada –
noorendikke hooldada, küpset metsa õigel ajal raiuda ning mahavõetud metsa
asemele uus kasvama panna,” sõnas Polli. “RMK on põlist riigimetsa hästi
majandanud, ent uue, seni reformimata riigimaa kasutuselevõtt ning senisest
veelgi paremini kavandatud metsatööd võimaldavad riigimetsamaa tootlikkust
kasvatada.” Kui täna on riigimetsa tagavara 164 mln m3 ning puidu
aastane juurdekasv 4,2 miljonit m3, siis aastaks 2020 peaks puitu
riigimetsas juurde kasvama 4,7 mln m3 aastas.
Metsamaa parem tootlikkus lubab Polli sõnul suurendada
raiemahtu, see omakorda täidab riigikassat, annab toorainet kohalikule
puidutööstusele ning tööd kümnetele tuhandetele eestimaalastele. 2013. aastal
varuti ja müüdi riigimetsast 3,4 miljonit m3 puitu, uue arengukava
kohaselt võiks müüdud puidu kogus kuue aasta pärast olla 4 mln m3 aastas.
“Ka tulevikus kasvab puitu juurde rohkem kui seda raiutakse, ent puidu müügist
saadud tulu suureneb,” kinnitas Polli. 2013. aastal teenis RMK 155 miljoni euro
suuruse käibe juures 35,7 miljonit eurot tulumaksustamise eelset kasumit, kuue
aastaga loodetakse kasuminumber viia 45 miljoni euroni aastas.
Looduskaitselise poole pealt soovib RMK järgmise kuue
aastaga taastada 10 000 hektarit ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid
elupaiku. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tähendab see omapoolset
aktiivset tegevust ja eelduste loomist selleks, et ohustatud taimede, loomade
ja lindude elupaikade seisund paraneks. “Peamiselt vajavad aktiivset sekkumist
poollooduslikud kooslused, sooelupaigad ning avatud luite- ja nõmmekooslused,”
lisas Kallas, kelle sõnul loodetakse looduskaitsetööde tegemiseks kasutada ka
Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Oma teadusfondist rahastab RMK ka
konkreetsele liikide, praegu näiteks metsise elupaikade seisundi parandamist.
Külastuste arv RMK kaitse- ja puhkealadel peaks tänaselt 1,7
miljonilt tõusma kuue aastaga 2,5 miljonini. Eelkõige eeldab see Aigar Kallase
sõnul külastajate vastuvõtuks loodud taristu korrasolekut ja objektide
omavahelist sidusust, aga ka suurema huvi tekitamist viie Eesti rahvuspargi
vastu, Eestit läbiva pika matkatee kahe uue haru väljatöötamist ning
panustamist õpetajakoolitusse, mis võimaldaks RMK loodusõppeprogrammidest
kasusaajate arvu hüppeliselt suurendada.
Ligi pool Eestimaast on kaetud metsaga, RMK majandab sellest
40%. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali
ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise
võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK
koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70%
Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus.
RMK-s töötab üle 700 inimese.
Tutvu arengukavaga lähemalt siin www.rmk.ee/organisatsioon/trukised/arengukavad
