RMK on eraomanikelt ostnud 63 looduskaitsealust kinnistut
RMK on eraomanikelt ostnud 63 looduskaitsealust kinnistut
Uudis
22.01.2020
RMK on alates 2018.
aasta keskpaigast eraomanikelt ostnud 63 kinnistut, mille kasutamisele on
looduskaitseliste piirangute tõttu seatud olulised kitsendused. Kinnistute
ostmiseks on kulunud üle viie miljoni euro.
Aasnelk. Foto: Merike Linnamägi
Eelmisel nädalal omandas RMK Harjumaal
asuva kinnistu, kus asub II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi kasvukoht. Tegemist on ühe suurima looduskaitsealuse maa ostuga, mille
eest RMK maksis 1 630 000 eurot.
Aasnelk on kaunite habraste õitega taim, mis kasvab Eestis vähestes
leiukohtades kuivadel niitudel. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine
ja asulalähedaste alade ehitus. „Ostetud püsielupaik on selle taime kõige
arvukam kaitse all olev kasvukoht Eestis, seega on ostul oluline mõju liigi
veelgi tõhusamale kaitsele,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid
alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajaliku katteallikate
leidmiseks müüb RMK maatükke, millel ei ole praegu ega hakka tulevikus olema
RMK jaoks väga suurt väärtust. Sellised on näiteks muust riigimaast eraldatud
üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta
maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa.
„Tänu sellele, et RMK on eraldanud oma eelarvest 5 miljonit eurot kaitsealuste
maade ostuks, on maa riigile omandamise ootejärjekord lühenenud kümnelt aastalt
ühele,“ lausus keskkonnaminister Rene Kokk. Maa omandamisega tuleb kauem oodata
vaid siis, kui maad ostes olid looduskaitselised piirangud ostjale juba teada.
Tänavu 1. jaanuaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 109 avaldust.
Järjekord on avalikult kättesaadav Keskkonnaministeeriumi
kodulehel. Ka tänavu plaanib RMK osta looduskaitsealuseid maid 5 miljoni
euro eest.
Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas
asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja
väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala
sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie
täielik keeld metsamaal.
Selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus Keskkonnaametile, kes hindab, kas
riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning
saadab ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks Keskkonnaministeeriumile.
Positiivse otsuse korral tellib Keskkonnaamet kinnisasja väärtuse hindamise ja
peab maaomanikuga läbirääkimisi. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kes vormistab
kinnisasja riigi omandisse. Täpsemad juhised kinnisasja omandamise kohta leiab Keskkonnaameti
kodulehelt.
Loodusväärtuste kaitse on üheks RMK ülesandeks ja riigi omandatud
looduskaitsepiirangutega maade eest kannab hoolt RMK. Praegu on riigimetsast
range kaitse all 29,2 protsenti ehk 300 000 hektarit, lisaks kehtivad 7,1
protsendis metsast majanduspiirangud.
Lisainfo: Tarvo Roose Keskkonnaameti looduskaitse
osakonna juhataja telefon: 5780 8023 e-post: tarvo.roose@keskkonnaamet.ee
Sille Ader RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja telefon: 5666 5896 e-post:
sille.ader@rmk.ee
On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.