Sagadi mõisa restoran pakub Lahemaa maitsete nädalal metsaandidest valmistatud toitusid 

Uudis
07.10.2025

Sel reedel algaval Lahemaa maitsete nädalal on Sagadi mõisa restoran taas pakkumas menüüd, mille tooraine on suuremas osas pärit Lahemaa metsadest, kohalikelt talunikelt ja jahimeestelt ning mõisa enda aiastki.

Seeni, millest valmib maitsete nädalal pakutav seeneseljanka, käis ümbruskonna metsadest korjamas teiste seas ka Sagadi mõisa peakokk Maren Rits.  

„Ka jõhvikad, mida lisame hirvepihvidele, on korjatud siitsamast Lahemaa soodest, niisamuti on siinsetest metsadest toodud magustoidus kasutatavad mustikad,“ märgib Rits. „Maitseroheline on aga pärit mõisa enda aiast.“  

10. kuni 19. oktoobrini kestval Lahemaa maitsete nädalal on Sagadi mõisa restoran väljas kahe- või kolmekäigulise menüüga. Eelroaks pakub restoran seeneseljankat ning pearoaks hirvepihvi kuremarja ja metsapähkli, veinikastme ja karamellitud köögiviljadega. Magusroana on menüüs mustika-vahukoorerull.  

Kahekäigulise menüü hinnaks on 30 eurot, kolmekäigulise 35 eurot. Menüü hind ei sisalda jooke.  

Sagadi mõisa restoranis on ümbruskonna metsadest pärit toit au sees kogu aeg – alati leidub menüüs ulukiliha, seeni ja marju. Niisamuti on aiasaadused võimalikult kohalikku päritolu, sealjuures on mõisal oma viljapuuaedki ning seal kasvanud õuntest valmistatakse nii kooki kui ka mahla ning ainulaadset pohla-õunaveini.  

Sagadi mõisa restoran ootab külastajaid iga päev kella 12–20. Sujuvamaks teenindamiseks palub restoran laua eelnevalt kinni panna.  

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026