RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
06. veebruar, 2018

Soode taastamise veeseire veebiäpp on katsetamiseks valmis!

Mullu sai mitut puhku metsakuub varna jäetud, soeng seitlisse löödud, habetki kölni veega tupsutatud ja sedasi ilusana koosolekulaua ümber aru peetud. Arutamisel oli soode taastamisaladel tehtava veeseire andmete avalikustamiseks mõeldud veebirakenduse loomine. Nüüd siis on viimaks rakenduse katseversioon valmis saanud. Sellega saab tutvuda aadressil https://margus.shinyapps.io/rmk_vesi/.

Shinyapps.io näol on tegemist on platvormiga, kus saab veebipõhiselt kasutada R-programmeerimiskeelele tuginevaid rakendusi. R on statistilise andmeanalüüsi probleemide lahendamiseks mõeldud keel ja on tänapäeval üks kõige enam selles valdkonnas kasutatavaid programme. R-i võluks on see, et ta on vabavara ja tänu laiale kasutajaskonnale võib leida pea igaks andmeanalüüsijuhtumiks sobiva lahenduse. Igati paslik oli R ka RMK veeseire veebiäpi loomiseks.

Veeseire rakendus avaneb OpenStreetMap’i kaardi Eesti vaatega. Eesti on sel kaardil kaetud punaste sõõridega, mis tähistavad veetaseme seirepunkte. Kaart on interaktiivne – klikkides sõõrile tuleb lahti hüpik, millelt näeb seirepunkti nime, taastamisala nime ja seirepunktis mõõdetud veetasemete aegrea pikkuse. Viimane iseloomustab seda, et mis ajavahemiku kohta on hetkel andmebaasis andmed olemas. Loomulikult saab kaardivaadet ka suurendada ja vähendada.

Menüüriba järgmisest sakist tuleb lahti ülevaatetabel. Siin saab filtreerida seirekaevusid taastamisalade järgi. Esialgu on tabelis olev info napp, kuid eks see täieneb vajaduspõhiselt. Praegu on tabel oluline selleks, et saaks otsustada, milline ajavahemik valida veetasemete aegridade graafikute koostamiseks. Nagu näha, siis enam kui poolte seirepunktide puhul ühtib aegrea algus selle lõpuga. See tähendab, et tegemist on hiljuti rajatud seirepunktidega, kus andmeid ei ole veel seadmete mälust maha loetud. Andmete kogutakse ühest seirepunktist keskmiselt kord aastas. Seega toimub ka vastava seirepunkti andmete uuendamine andmebaasis samasuguse sagedusega.


Veetasemete aegridade graafikuid saab vaadata rakenduse viimases aknas. Vaikimisi on aegrea pikkuseks ajavahemik, mis algab andmebaasi kõige varasemast kuupäevast ja lõpeb jooksva kuupäevaga. Selline ajavahemik mahutab ära kõikide andmebaasis olevate aegridade graafikud, kuid mõistagi jäävad lühemad aegread sel juhul väga joonise ühte serva. Seega tuleks iga seirekaevu või seirekaevude grupi jaoks valida sobiv ajavahemik. Ajavahemikku saab muuta ka siis, kui graafikud on juba joonisel. Samamoodi saab muuta ka joonise y-teljel olevate veetasemete miinimum- ja maksimumväärtusi ehk seadistada y-telje skaalat. Nii on võimalik joonisel välja valida just see osa graafikust, mis eriti huvi pakub ja seda lähemalt uurida.

Joonisele saab panna mitme seirekaevu veetasemete graafikuid. Valik sõltub vaataja huvidest, ent arvestama peab seda, et joonisel kajastatud seirekaevud moodustavad valimi, mille jaoks saab välja arvutada keskmiste veetasemete aegrea. Selge see, et keskmist pole mõtet leida väga erineva pikkuse või erinevate asukohtadega aegridade põhjal. Keskmist aegrida saab vaadata tunnise, päevase, kuuajalise ja aastase sammuga. Kui valimis on ainult üks seirekaev, siis selle tunnikeskmine aegrida peaks ühtima vastava seirekaevu algandmetega. Hetkel on võimalus valimit muuta ka siis, kui keskmine aegrida on juba leitud. Ent see ei ole mõistlik teguviis, eriti kui valim on väga mahukas, sest iga muutus valimis tähendab seda, et kogu joonise andmestik arvutatakse ümber. Ja see võib võtta aega.

Rakendus on eelkõige mõeldud meile, RMK looduskaitseosakonna töötajatele. Aga nagu elu näitab, siis huvi veetasemete seire vastu tuntakse ka väljastpoolt: näiteks soode taastamise projektide kontrollorganid, ent ka teadlased-üliõpilased. Eks see huvi määrab ära rakenduse edasised arendused. Lõpetuseks lisan siia meeleoluka videoklipi sellest, kuidas andmed seirekaevust andmebaasi jõuavad. Jäädvustatud on see möödunud sügisel Hara jääksoos.

//media.rmk.ee/files/20170921_124230.mp4

Lisa kommentaar

Email again: