Prioriteetsed uurimisteemad

RMK teadusnõukogu on teadlaste ja uurimisgruppide poolt välja pakutud teemade seast välja valinud prioriteetsed uurimisteemad. Teemade lühikokkuvõte (2016. aasta seisuga) on toodud allpool, täpsem kirjeldus siin.

1. Energiapuidu efektiivsem kasutamine Eestis       
Meie metsadest varutavast puidust vaid umbes pool väärindatakse Eestis. Ülejäänu kas eksporditakse töötlemata kujul või tarbitakse madala kasuteguriga kohapeal. Samas on puidul taastuva loodusvarana potentsiaal alternatiivenergiakandjana näiteks elektri ja soojuse koostootmisel, samuti võimalike kliimamuutuste leevendajana tulevikus. Puidu põletamisel tekkivate jääkproduktide keskkonnaohutu taaskasutus on oluline piirav ja lahendamist vajav tegur energiapuidu efektiivsemal kasutamisel.

2. Metsades esinevate häiringute riskide hindamine ja leevendamine muutuva kliima tingimustes  
Muutuv häiringurežiim mõjutab oluliselt metsade seisundit ning sellest tulenevalt ka metsakaitse vajadusi ja praktikat. Kliimamuutusest ja sellega kaasnevatest patogeensetest teguritest tingituna on oluline kirjeldada ja analüüsida erinevate häiringute mõju looduslikele ja majandatud metsadele, et kohandada uusi metsakasvatuslikke ja metsakaitselisi võtteid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugeva inimmõjutusega metsakoosluste häiringukindlusele ja häiringujärgsele taastamisele/taastumisele.

3. Lehtpuupuistute produktsioonivõime ja majandamine 
Majanduslikult oluliste lehtpuupuistute kasvu, tootlikkust ja elurikkust pole Eestis siiani piisavalt uuritud. Teadusuuringutel põhinevad soovitused võimaldaks Eestis kasvavaid lehtpuupuistuid majandada efektiivsemalt ja looduslähedasemalt. Täpsustamist vajab mitmete lehtpuupuistute kasvukäik erinevates kasvukohatüüpides ning puude kasvu mõjutavad tegurid, sh kliimamuutused. Põhjalikumat analüüsi vajab lehtpuupuistute roll bioenergia ressursina, samuti erinevate lehtpuuliikide ning mulla omavahelised seosed ning mõjud. Lehtpuupuistute kasvatamisel energia tootmiseks on aktuaalsed teaduslikult põhjendatud uudsed metsakasvatuslikud soovitused.

4. Valik- ja kujundusraiete vajadus ja võimalus Eestis           
Valik- ja kujundusraie on raieliigid, mille puhul metsakasvatuslik ja puidutootmise eesmärk ei ole (või ei pruugi olla) esmatähtsad. Niisuguste peamiselt ökoloogilistel või sotsiaalsetel kaalutlustel tehtavate raiete praktika Eestis alles vajab välja arendamist.

5. Metsakasvatuslike tegevuste (sh metsauuenduse, hooldusraiete ja metsaparanduse) efektiivsuse hindamise metoodika         
Teaduslikud soovitused metsade majandamiseks erinevates kasvukohatüüpides, erineva liigilise koosseisuga ja erivanuselistes puistutes on siiani olnud võrdlemisi üldised (nt lehtpuu välja võtta, okaspuu alles jätta). Vaja on vaadelda erinevaid metsakasutusvõtteid (metsauuendus, hooldus- ja uuendusraie, metsaparandus) kompleksselt ning leida sobiv metoodika nende efektiivsuse hindamiseks, arvestades rakendatud võtete pikaajalist tasuvust.

6. Majandustegevuse mõju piirnevale kaitsealusele metsale
Kaitstavad alad ja majandatavad metsad on ruumiliselt selgelt piiritletud, kuid kaitstavate aladega piirnevatel aladel toimuv majandustegevus (metsaparandus, raied) mõjutab kaitstavaid alasid sellest hoolimata. Võib eeldada, et mõju on suurem väikestele objektidele, nagu näiteks vääriselupaigad (VEP). Projekti eesmärk on selgitada välja, millist mõju avaldavad erinevad majandustegevused piirnevatele kaitstavatele aladele, sh VEP-le ning sõnastada ökoloogiliselt põhjendatud meetmed, mida oleks vaja rakendada negatiivsete mõjude ärahoidmiseks.

7. Puistu pikaajaliste kasvutrendide analüüs, rekonstrueerimine ja modelleerimine
Puistu kasvu kirjeldavad mudelid põhinevad seni võrdlemisi lühiajalistel või lünklikel mõõtmiste seeriatel. Kombineerides omavahel erinevaid meetodeid ja mõõtmisandmeid (nt püsiproovitükid, ilmastiku ja puude aastarõngaste mõõtmised) on võimalik takseertunnuste kasvukäigu ja sellest tulenevalt ka tootlikkuse kirjeldamisel arvestada kliimanäitajaid, puistu iseärasusi, puistus varem toimunud häiringuid ja metsamajanduslikke tegevusi. Üldises plaanis vajab puistu kasvukäigu mudelite süsteem märksa kaasaegsemat lähenemist, mis põhineks üksikpuude kasvu mudelitel ja enamate puistu tunnustega arvestamisel.

8. Kuusikute säästev majandamine erinevates kasvukohtades
Kuusikuid on aastaid majandatud viisil, mis pole andnud kõige paremat majanduslikku tulemust. Esmapilgul korrektselt tehtud harvendusraiele võib järgneda mõne aasta pärast puistu kasvu langus ja kahjustused. Nooremad kuusikud on tihtipeale jäetud liiga tihedateks. Eriti tundlikud on valede otsuste suhtes viljakad kuusikud, mis lagunevad tihti enne uuendusraie iga (n Kirde-Eesti). Kehv seisund tähendab kehvema kvaliteediga puitu ning sellega kaasneb reaalne majanduslik kahju. 

9. Säästva metsanduse efektiivne kommunikatsioonisüsteem
Säästev metsandus hõlmab metsa erinevate funktsioonide tasakaalustamist dünaamilises majanduspoliitilises olukorras. Niisuguseks tasakaalustamiseks on vaja mitte ainult adekvaatset informatsiooni metsade seisundi ja kasutamisvõimaluste kohta, vaid ka selle informatsiooni viimist erinevate osapoolteni ning nendevahelist kommunikatsiooni.