aVAlehele

Arengusuunad

RMK arengukava on jagatud kahte suurde ossa – arengusuunad ja arendusvaldkonnad.

Arengusuunad võtavad kokku need tegevused, mis on seotud asutuse põhiülesannete täitmisega ja omaniku ootustega ning mille mõju on olulisel määral tajutav väljaspool RMK-d.

Arengukavas on kolm suunda:
  • Elurikkana hoitud loodus
  • Kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulu
  • Teadlikum looduskasutus

ELURIKKANA HOITUD LOODUS

RMK soovib arengukava perioodil panustada elurikkuse säilimisse ja selle seisundi paranemisse RMK valduses olevatel riigimaadel. Selleks jälgime pidevalt looduses toimuvat ning astume vajadusel samme olukorra parandamiseks. RMK suunaks arengukava perioodil on kaasata plaanide koostamisse ning planeeritavate tegevuste keskkonnamõjude hindamisse ka väliseid eksperte.

Me soovime olla säästliku metsamajandamise eeskujuks, et teised metsamajandajad saaksid rakendada RMK parimaid praktikaid. RMK soov on hoida oma tegevustega ökosüsteeme elurikkana ja olla looduskaitses Läänemere riikide seas eeskujuks.

Tulemuse saavutamiseks elurikkana hoitud looduse arengusuunas kavatseb RMK viia ellu tegevused järgnevates valdkondades ning hinnata regulaarselt ka nende tegevuste tulemuslikkust:

Elurikkuse seisundi hoidmine ja parandamine

  1. Välja on töötatud raiete hajutatuse indeks ja raiete hajutatus võrreldes 2024. aastaga on suurenenud. See tähendab suurema tähelepanu panemist sellele, et raied ei koonduks ühte piirkonda.
  2. Kõrge kasutuskoormusega aga külastustaristuta alad on kaardistatud ja nende majandamispõhimõtted on välja töötatud. See tähendab suurema tähelepanu panemist külastuste suunamisele väljaspool selleks seni loodud matkaradasid või muid võimalusi.
  3. Välja on töötatud elurikkuse hoidmise alade kontseptsioon, elurikkuse tagamiseks on neile antud RMK sisene kaitsestaatus. Anname sisese kaitsestaatuse aladele, mida me aktiivselt ei majanda, kuid mis ekspertide vaatest omavad väärtust elurikkuse tagamisel (näiteks lamminiidud).
  4. Sobivates kasvukohtades soosime segapuistute arengut, kus peapuuliigi osakaal oleks kuni 80%, kujuneks puistu teine rinne ja säiliks põõsarinne. See tähendab suurema tähelepanu panemist sellele, et puistute kujundamisel luuakse täiendavaid võimalusi elurikkuse arenguks.
  5. Töötame välja ja rakendame põhimõtted majandusmetsades väiksemate lageraielankide tegemiseks ja lageraiest erinevate majandamisvõtete kasutamiseks.
Mõõdikud
  • Elurikkuse hoidmise alade kontseptsiooni rakendamisel on antud kuni 100 000 hektarile RMK valduses olevale maale RMK sisene kaitsestaatus.
  • Alla 1 ha suuruste lageraiete, turberaiega ja valikraiega raiutud lankide osakaal lankide kogupindalast on vähemalt 20% raiete aastasest pindalast.

Loodust mõjutavaid otsuseid tehakse kõrge teadlikkusega

  1. RMK arvestuslank aastateks 2026–2031 on läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi. See tähendab raiete tervikmõju hindamist kogu riigimetsa ulatuses kaasates väliseid eksperte.
  2. Teede ja kuivendussüsteemide rajamise tasuvuse ja keskkonnamõjude analüüside uus süsteem on rakendatud.
  3. Kuivendussüsteemide majandamise strateegia on huvigruppidega koos üle vaadatud ja uuendatud.
  4. Kevadsuviste metsatööde strateegia on regulaarselt huvigruppidega üle vaadatud ja vajadusel uuendatud.
  5. Metsakorralduses on rakendatud täiendatud inventeerimismetoodika loodusväärtuste hindamiseks. See tähendab täiendava tähelepanu pööramist loodusväärtuste seisundi hindamiseks vajalikule info kogumisele.
  6. Maastike ökoloogilise seisundi hindamise süsteem on välja töötatud.
Mõõdik
  • 90% RMK hallatavatest maastikest on heas ökoloogilises seisundis ning maastiku seisund on seostatud metsamajanduslike ja looduskaitseliste otsustega.

Toetame loodusväärtuste säilimist ja taastumist

  1. Täiendame kuivendusobjekte keskkonnarajatistega 60 000 hektaril.
  2. Vee-elustiku kaitseks on vähemalt kümne liigi kohta olemas kasvatuskava või neid on asustatud loodusesse. See tähendab kaitsealuste ja ohustatud kala- ja veeselgrootute taastootmise ning asustamise kompetentsi ja võimekuse olemasolu selle vajaduspõhiseks rakendamiseks.
  3. Jääksoode toimivaks ökosüsteemiks kujundamise tegevuskava „Alad roheliseks“ on koostatud 2025. aastaks.
Mõõdikud
  • Taastatud on täiendavalt 20 000 ha elupaiku ja parandatud on jõeliste elupaikade seisundit 500 km ulatuses.
  • 7000 hektari endiste turbaväljakute puhul on maakasutuslikud planeeringud tehtud ja vähemalt 3500 hektaril ka ellu viidud, see tähendab, et on loodud eeldused neil aladel toimivate ökosüsteemide taas tekkeks.

KESTLIKULT JA KLIIMAPOSITIIVSELT LOODUD TULU

RMK soovib iga metsas tehtud tööga ning iga metsast toodud puuga panustada kliimamuutuste mõju leevendamisse. See tähendab, et arendame metsade majandamist edasi selliselt, et metsad seoksid võimalikult palju süsinikku ning metsast väljatoodavast puidust oleks võimalik luua ühiskonnale eelkõike neid tooteid, milles süsinik püsib seotuna veel aastakümneid.

Arengukava perioodil teeb RMK uuendusraieid igal aastal, lähtudes kliimaministri viieks aastaks kinnitatud raiepindalast. Arengukava perioodil majandame metsa riigile tulu teenimiseks, riigimetsast kvaliteetse metsamaterjali müümiseks turuhinnaga ettevõtetele ning RMK-le pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks metsamajandusele pöörame suurt tähelepanu ökosüsteemi teenustelt saadavale tulule, RMK poolt pakutavate avalike teenuste suuremale lisaväärtusele ning uute ärisuundade arendamisele. Ökosüsteemi teenuste lisaväärtus, ehk kokkuvõtvalt hüved, mida pakub inimesele, ühiskonnale ning majandusele iga ökosüsteem vajavad kirjeldamist ja hindamist, et neid teadlikult säilitada ja arendada. Samuti on avalikkusele pakutavaid teenuseid seni käsitletud peamiselt kuluna, jättes tähelepanuta nendega kaasneva tulu.

Tulemuse saavutamiseks kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulu arengusuunas kavatseb RMK viia ellu tegevused järgnevates valdkondades ning hinnata regulaarselt ka nende tegevuste tulemuslikkust:

Maksimaalselt seotud ja talletatud süsinikku

  1. Kvaliteetse metsamaterjali tagamiseks on käivitatud projekt metsade optimaalse süsinikusisalduse saavutamiseks. See tähendab täiendava tähelepanu pööramist sellele, milline loodusesse sobituv metsa koosseis võimaldab siduda võimalikult palju süsihappegaasi atmosfäärist.
  2. Müüdud puidu tootmisahela süsiniku raport „C-track“ on välja töötatud ja rakendatud 2026. aastaks. See tähendab, et tootmisahelas tekkinud süsinikuheide on seotud iga riigimetsast kliendini toimetatud puidukoormaga.
  3. Metsaselektsiooni programm on käigus hoitud. See tähendab, et RMK ja Eesti Maaülikooli koostöös läbiviidud programm heade pärilike kasvuomadustega puude väljaselgitamiseks ja neilt seemnete varumiseks on jõudnud aastaks 2028 kõigi järglaskatsealade rajamiseni.
  4. Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ja see on rakendatav.
  5. Istandike (intensiivse metsakasvatuse ala) rajamise tegevuskava on koostatud 2024. aasta lõpuks.
  6. Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 on koostatud RMK süsinikuemissiooni vähendamise kava. See tähendab tähelepanu pööramist fossiilsete kütuste kasutamisest tuleneva emissiooni vähendamisele.
  7. RMK metsade seisukorda iseloomustav mõõdikute süsteem on uuendatud. See tähendab metsade seisukorra hindamisel täiendava tähelepanu pööramist metsade süsiniku sidumise võimele ja ökoloogilisele seisundile.
Mõõdikud
  • RMK seob jätkuvalt aastas vähemalt 5,75 mln tonni süsinikku.
  • Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 on RMK fossiilkütuste kasutamisest tekkinud emissioon vähenenud 2023. aasta tasemega võrreldes 19,2%.
  • Okaspuu enamusega puistute osakaal metsauuendamisel on üle 66%, mis võimaldab siduda võimalikult suure koguse süsinikku ja hoida seda pikaajaliselt toodetes seotuna.

Teadlikult loodud ökosüsteemi teenuste ja avalike teenuste tulu

  1. RMK pakutavate ökosüsteemi teenuste hinnastamise metoodika on välja töötatud 2026. aasta lõpuks. See tähendab, et loodud on võimalus hinnata ökosüsteemi teenuste väärtust ning neid teadlikult säilitada ja arendada.
  2. RMK pakutavate ökosüsteemi teenuste baastaseme hindamine on toimunud 2027. aastal.
  3. RMK pakutavate avalike teenuste lisandväärtuse hindamise metoodika on välja töötatud 2025. aasta lõpuks.
  4. RMK pakutavate avalike teenuste lisandväärtuse baastaseme hindamine on toimunud 2026. aastal.
Mõõdikud
  • Ökosüsteemi teenuste tulud on 2027. aasta tasemega võrreldes arengukava perioodi lõpuks kasvanud. See tähendab, et lisaks tavapärastele majandustulemustele on hinnatud ka ökosüsteemi teenuste loodud väärtus.
  • Avalike teenuste lisandväärtuse tase on 2026. aasta tasemega võrreldes arengukava perioodi lõpuks kasvanud. See tähendab, et lisaks tavapärastele majandustulemustele on hinnatud ka RMK pakutavate avalike teenuste osutamisest tulenevat lisandväärtust.

Kestlik äriarendus

  1. Kestvuslepingute alusel müüdavast puidust loodava lisandväärtuse hindamise metoodika on välja töötatud ja rakendatud 2024. aastast.
  2. Kestvuslepingute hindamise metoodika rakendamise analüüs on koostatud 2024. aastal ning vajadusel on koostatud tegevuskava muudatuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
  3. RMK tegevuse kestlikkuse hindamise süsteem on loodud ja rakendatud 2025. aastal.
  4. RMK on arendanud välja vähemalt ühe täiendava tulusa ärisuuna 2028. aastaks.
Mõõdik
  • Kestlikkuse hindamise süsteemi tulemus on 2025. aasta tasemega võrreldes paranenud.

TEADLIKUM LOODUSKASUTUS

RMK näeb endal olulist rolli ühiskonna teadlikkuse tõstmisel, et inimesed oskaksid looduses liikuda, tunneksid loodust ning omaksid senisega võrreldes paremat infot RMK tegevuste kohta erinevates metsades. Riigimetsade külastatavuse kasv viimastel aastatel on näidanud, et keerulistel hetkedel otsivad inimesed rahu ja stressimaandamise võimalusi looduses liikumisest. RMK soovib arengukava perioodil panustada looduse kättesaadavaks muutmisele kõikidele Eesti inimestele, et loodus ja mets püsiksid olulise osana meie kultuurist ja omaksid tähtsat rolli igapäevaelus.

Tulemuse saavutamiseks teadlikuma looduskasutuse arengusuunas kavatseb RMK viia ellu tegevused järgnevates valdkondades ning hinnata regulaarselt ka nende tegevuste tulemuslikkust:

Metsateadlikkuse arendamine

  1. Teabevõrgustiku loomine – RMK kontorite, külastuskeskuste ja Sagadi metsakeskuse baasil.
  2. Sõnumistrateegia loomine – olemas on selged sõnumid RMK tegevuste kohta erinevates metsades.
  3. Igapäevatöö juurde teadlikkuse tõstmise elementide lisamine – iga RMK tegevus panustab teadlikkuse tõstmisesse.
  4. Sõnumi- ja koostööpartnerite kaasamine – RMK sõnumite koostöine edastamine tegevuste selgitamiseks.
  5. Uuringu väljatöötamine ja monitooring – teadlikkuse baastaseme määramine, regulaarne tagasiside ja olukorra monitooring.
Mõõdik
  • Metsateadlikkuse tase on tõusnud võrreldes baastasemega.

Võimaluste laiendamine loodushüvede kasutamiseks

  1. Külastusvõimaluste laiendamine – suurenenud külastajate hulga suunamiseks ja looduse hea seisundi hoidmiseks on vajadusel laiendatud külastusvõimalusi. 
  2. Külastustaristu arendamine ja alade ning objektide vahelise sidususe suurendamine –ligipääsetavuse tõstmine loodushüvede kasutamise võimaluste ja metsa eluringi tutvustamiseks. See tähendab nii seniste alade arendamist, kui võimalust loomist metsamajandustegevuste tutvustamiseks.
  3. Rahvusparkide kui loodusturismi magneti võimaluste arendamine ja kaasajastamine.
  4. Külastusrajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel uuenduslike lahendite ja materjalide leidmine ning rakendamine.
Mõõdikud
  • Külastajate rahulolu on vähemalt tasemel ≥4,45.
  • Külastuste hulk on vähemalt 2,9 miljonit aastas.
  • Külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundi indeksi väärtus on ≤2,1.
  • Rahvusparkide külastuskeskused on 2029. aastaks kaasajastatud.

Loodushariduse ja -teabe jagamise võimaluste laiendamine

  1. Õppemeetodite uuendamine ja rakendamine õppijast (kliendiprofiilist) lähtuvalt, jätkamine metsa- ja loodusteadlikkust edendavate teemadega, senisest suurem rõhuasetus metsateemadele.
  2. Teavitus- ja loodusharidustöö taseme hoidmine koostöös teiste kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega – programmid, näitused, teemapäevad, teabepunktid, teave looduses jm toetab teadlikkuse arengut.
  3. Loodusõppetöö tõhususe ja tagasiside süsteemi väljatöötamine ja rakendamine ning rahulolu baasindeksi määramine.
Mõõdikud
  • Harivatest ja teavitavatest tegevustest osasaanute arv on vähemalt 10% looduskülastuste arvust.
  • Loodusõppeprogrammidest osasaanute arv on vähemalt 48 000 inimest aastas.
  • Loodusõppeteenuse kliendi rahulolu indeks on võrdne vähemalt baastasemega.