Süsinikuraport
RMK süsinikuraport annab ülevaate, kui palju RMK valduses olev mets, metsamaa ja muu maa süsinikku ladustab ja kui palju igal aastal süsihappegaasi seob.Süsinikuraportist on ilmunud lühem kokkuvõte ja põhjalikum terviktekst. Muuhulgas on neis toodud info RMK tegevusvaldkondade süsiniku jalajälje kujunemise kohta ja ühe metsaeraldise põhjal esitatud näidisarvutus, mis võimaldab süsinikuraporti koostamise aluspõhimõtetest paremini aru saada.
RMK süsinikusahvrisse on talletunud ligi 260 miljonit tonni süsinikku
Metsa jätkusuutlik majandamine on Eestis üks, kui mitte ainuke viis, kuidas atmosfäärist suuremahuliselt süsinikku siduda ja aidata kaasa kliimamuutuste mõju leevendamisele.
RMK panustab oluliselt kliimamuutuste leevendamisse: majandab targalt metsa, suunab puitu pikaajalistesse kliimasõbralikesse toodetesse, uuendab metsi kvaliteetselt ja kiiresti ning taastab soid ja muid olulisi elupaiku.
RMK hoole all on ligi 1/3 Eestimaast, lisaks metsadele ka muud maad (nt sood, rohumaad). See 1/3 Eestimaast hoiab endas 258,9 miljonit tonni süsinikutagavara.
2/3 süsiniku tagavarast on talletatud mullas ning 1/3 puudes.
85% süsiniku tagavarast talletatud metsas ja metsamaal ning 15% mittemetsamaal.
Kasvav mets seob süsinikku
Suure süsinikuvaru kõrval, mis on valdavalt maa all juba lukus, püüab mets igal aastal atmosfäärist täiendavalt kinni uusi süsihappegaasi (CO₂) molekule. Süsiniku sidumine oleneb metsa kasvukiirusest.
Süsinikku seovad rohkem noored ja keskealised metsad, vähem vanemaealised metsad. 2021. aastal sidus RMK valduses olev mets, metsamaa ja mittemetsamaa atmosfäärist 5,67 miljonit tonni CO₂. Suurema osa sellest sidus kasvav mets, muudest maadest olid põhilised sidujad sookooslused, mis lukustavad süsiniku turbasse.
Puittoode hoiab süsiniku lukus
Aasta jooksul seotud süsinikust umbes pool – 2,89 miljonit tonni CO₂ – tõi RMK metsast uuendusraietega puidu kujul välja. Pikaajalistes puittoodetes püsib see süsinik lukus pikki aastakümneid.
Puittoode on kliimasõbralik alternatiiv fossiilsetele materjalidele
Puidul põhinevate materjalidega saab tänapäeval asendada pea kõike, sealhulgas suure keskkonna jalajäljega fossiilseid kütuseid, plastikut, terast ja betooni. Erinevalt fossiilsetest materjalidest on puit taastuv loodusressurss, mis seob süsinikku aastakümneteks pikaajalistesse puittoodetesse.
Ühe tonni betooni asemel ühe tonni ehk umbes kahe tihumeetri jagu puitu kasutades oleks võimalik inimtekkelisi CO₂ heitmeid vähendada 2,4 tonni võrra.
RMK tegevuste süsiniku jalajälg on positiivne
Arvestades RMK metsa, metsamaa ja muude maade, nt soode, poolt seotud süsinikust (5,67 mln t CO₂) maha puiduna metsast välja viidud süsiniku (2,89 mln t CO₂) ja RMK muude tegevustega, nt transpordiga, seotud süsinikuheitme (0,065 mln t CO₂), on tulemuseks positiivne süsiniku jalajälg – 2021. aastal sidus RMK eritegevuste tulemusena atmosfäärist kokku 2,71 mln t CO₂.
RMK peab kinni veerandi Eesti süsinikuheitmest
Keskkonnaministeerium on välja andnud esmased 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri andmed, mille kohaselt emiteeris ehk eraldas Eesti 2020. aastal 11,6 mln t CO₂. Enamiku sellest (8,3 mln t) emiteeris energeetika- ja transpordisektor.
RMK metsades ja maadel seotud süsinik katab ära veerandi (ligi 25%) Eesti aastasest süsinikuheitmest.
