Saja tuhandes kutsetunnistus läks Võrumaa harvesterioperaatorile
Teisipäeval,
16. juunil anti Luua metsanduskoolis raielangil üle Eesti saja tuhandes
kutsetunnistus. Selle sai Luua metsanduskooli vilistlane, töökohapõhise
õppe läbinud
ja praegu riigimetsas töötav Aare Aasa, kes on nüüd kutsetunnistusega 4.
taseme harvesterioperaator.
Võrumaal
elaval ja töötaval Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat.
Iseõppijana alustanud mees töötas algul väljavedajal, hiljem läks aga
üle langetustraktorile
ehk harvesterile. Luua metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, RMK
lepingupartneri FIE Aare Kannik soovitusel. „Algul arvasin, et ega
midagi eriti õppida polegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai
selgeks, et midagi juurde õppida on alati,“ rääkis
Aasa.
Metsandustöötajatele,
sealhulgas harvesterioperaatoritele, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Alates aastast 2006
on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 harvesteri-
ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele
omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele,
arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele,
kelle ametile on loodud kutsestandard.
EMPLi
üheks koostööpartneriks kutseeksamite läbiviimisel on Luua
metsanduskool. Kooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ütles, et
kutsetunnistuste ja kutsestandarditega
on järjest rohkem kokkupuudet ka õppeasutustel. „Luua metsanduskoolis on
rakendunud uued õppekavad, nende lõpetajad vastavad juba täielikult
kutsestandardile. Tööandjatele annab see kindluse, et kooli lõpetanul on
olemas vajalikud kompetentsid, lõpetajale aga
enesekindluse, et tema oskused ja teadmised vastavad tööturu nõuetele.“
Kutsestandardite
koostamist ja kutseeksamite korraldamist koordineerib Eestis SA
Kutsekoda. Selle juhatuse liige Tiia Randma rääkis, et Eestis on tuntav
tööandjate
huvi kutsetunnistustega töötajate vastu. „Esimesed kutsetunnistused anti
välja Eesti Kaubandus-Tööstuskojas aastal 1999 kinnisvarahindajatele.
Esimesel korral anti välja kuus tunnistust. 16 aastaga oleme jõudnud
saja tuhande kutsetunnistuseni, kinnitatud on
üle poole tuhande kutsestandardi pea sajale kutsealale. Põhjus sellisele
arengule on lihtne – kutsetunnistusega töötaja puhul saab ettevõtja
olla kindel, et see töötaja tunneb oma tööd, tema oskused on tõestatud.“
Eestis
hakati kutsesüsteemi välja töötama juba 1997. aastal Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel. SA Kutsekoda on loodud 2001.
aastal. Asutajad on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate
Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit.
