Saue vallas, Turba aleviku lähedal, väheldase kena põllu servas on väga soliidne tamm, tore küll aga sellest kaitsealusest puust polnud ma senini teadnud mitte õhkagi. Eks neid kaitsealuseid tammesid on rohkemgi, kellest midagi ei tea, aga kui seda elukat esimest korda nägin, siis võpatasin.
Ei tule meelde varemast ühtegi tamme Eestimaal, sellist nagu see siin. Võpatasin, sest nägin silmis korraga kaht väga sarnast tamme. Teine Kivitammi tamme sarnane puu elab Ölandi saare põhjapoolseimal neemel Trollskogenis. Tema nimi on Trolleken ning ta on umbes 900 aastat vana eluvorm.
Kui vana on meie Kivitammi tamm, vist keegi ei tea, vist ei teata, et oli ka veel üsna hiljuti teinegi Kivitammi tamm, mis asus ca 90 m kaugusel ning tema ümbermõõt oli 485 cm ja kõrgus 14 m. Sinna see umbes jäi, kui kena puu otsustas kuivada oma kurnavate kuivamiste läbi.
See tamm, kes veel elab, tekitas EELIS infosüsteemis minu jaoks segadust, sest teadsin, et Eestimaa kõige jämedam tamm on Tamme-Lauri tamm oma tüve 8 m suuruse ümbermõõduga. Kivitammi tamme ümbermõõduks oli seal kirjas 9,9 m. No jah, selgus, et see oli maapinnalt mõõdetud tamme ümbermõõt.
Hendrik Relve käest pärisin tõepärase ümbermõõdu kohta mõõdetuna rinnakõrguselt – see oli 5,15 m 1998. aastal. Nüüd, 2022. aastal sain rinnakõrguselt mõõdetud tamme ümbermõõduks 6,30 m. Nii see aeg läheb ja kujundab kõiges meie elu.
Aga ikkagi on kaks tamme maailmas nii hullult sarnased, nagu kaks tilka vett…
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.