2015. aasta PLK rendikonkursid algavad RMK-s 1. märtsist ja
praegu on alust arvata, et sel aastal renditavate maade üldmaht tuleb suurem
kui varasematel aastatel.
Hetkel käib meil kõva sebimine, et metskondade jaoks ette
valmistada 2015. aasta kevadel välja renditavad maatükid. Kuna esimene
ettevalmistav koosolek toimus eelmine nädal, siis oli see hea põhjus, et teha kokkuvõte
möödunud aastast ja prognoos käesoleva aasta kohta.
2014. aasta lõpuks oli meil PLK lepingutega kaetud 18266
hektarit. Võrreldes 2014. aasta algusega oli PLK lepingutega kaetud pind
suurenenud 3757 hektarit, millega koos saime endale ka 63 uut koostööpartnerit.
Rendi maht oli isegi mõnisada hektarit suurem ja seda pikendatud lepingute
tõttu.
Eelmisel aastal tekitas PLK ringkondades elevust 2014.
aastal alustatud Riigikontrolli audit, mis peaks oma ettepanekud valdkonna
arendamiseks esitama selle aasta kevadel. Kuna protsessi käigus tunti huvi,
kuidas erinevad PLK elupaigad RMK rendimaadel jaotuvad, siis tegin selle kohta väljavõtte.
PLK elupaikade pind on väiksem kui rendilepingutega kaetud
pind, sest sageli ei ole elupaiga järgimine majanduslikult otstarbekas. Näiteks
on jabur vedada karjaaeda piki väga keerulist elupaiga piiri mööda jne.
Vaadates 2015. aasta potentsiaalset rendimahtu, siis hetkel
on meil vormistatud ettepanekuid ca 5500 ha, kuid on teada, et sellele lisandub
veel ca 115 katastriüksust, mis on alates novembrist RMK-le vormistatud ja kus
on lähiminevikus mingi toimetamine PLK-l aset leidnud. Arvestades seda, kui aktiivselt
toimub JRO maade katastrisse kandmine, siis paisub see number aasta jooksul
veel kindlasti palju suuremaks. Seega tagasihoidlik hinnang on, et rendimaht
lööb sel aastal kindlasti rekordi, ulatuses võib-olla isegi 8000 hektarini. Renditavate
maade raskuskese on selgelt Lääne-Eestis, Saaremaal ning Hiiumaal. Kahjuks ei
anna see sama suurt hüpet absoluutarvudes, kuna üle 3500 ha on nn lõppevaid lepingud,
mis lähevad sel aastal pikendamisele. Siiani oli suurim maht 2013. aastal, kui
välja renditi peaaegu 6700 ha.
Mõned päevad tagasi oli võimalus koondada kokku pinnad,
millele on makstud PLK hooldamise toetusi alates 2007. aastast. Kui vaadata
toetuse taotlustega kaetud kogupinda 2007-2014, siis see küündib üle 31000
hektari. Samas kui 2014 aasta toetuse taotlused katsid ca 27000 hektarit. Olgu
siinkohal veel lõpetuseks meelde tuletatud, et looduskaitse arengukava eesmärk
on 45000 ha hooldatavaid poollooduslikke
kooslusi aastaks 2020!