Kevad vee all
Kevadine linnulaul kogub metsades tuure. Peamised tänased lauljad – punarinnad, metsvindid ja erinevad rästaliigid on muutnud häälekaks seni vaiksed laaned-metsatukad. Kevad areneb omasoodu ka vee all.
Särjed on juba parvede kaupa liikvele läinud. Merelahtedes
elavaid särgi on hulgaliselt paljudes kohtades teel jõgedes ja ojades asuvatele
koelmutele. Möödunud aastase taimestikuga kuni põlvekõrgusesse vaiksemasse
soppi viibki nende muidu paiksete kalade rännukihk. Siin ongi särgedele sobiv
paik marja ja niisa heitmiseks.
Kuulsin vanalt kalamehelt tõdemust, et särg koeb siis, kui lepad on hiirekõrvus. Sang- ega hall-lepad pole veel kõikjal hiirekõrvus ja küllap särjedki veel ei koe, kuid just nüüd on õngemeestel väga hea särjesaak.
Särg on meie levinumaid kalu, kes asustab järvi, jõgesid ning ojasid eelistades veekogu taimestikurikkamaid osi, meres enamasti rannikul jõesuudmete läheduses ning abajates roostiku piirialadel. Särg on kalda lähedust eelistav parvekala, kellele ei sobi happelised metsa- ja soojärved.
