Läänemaal algasid Leidissoo loomuliku veerežiimi taastamistööd. Sel puhul toimus sümboolne avatseremoonia, millest võtsid osa projekti partnerid, kliimaministeeriumi esindajad ja teised loodusesõbrad.
Tegu on koostööprojektiga, milles osalevad Michael Succowi Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), PlanBe – Bellwinkeli Keskkonnakaitse Fond ning HIT Keskkonnafond.
Suuremahulise projekti eesmärk on taastada soo looduslik veerežiim, et peatada ökosüsteemi hääbumine ja CO2 heitmete eraldumine kuivendatud turbaaladelt.
„Inimtekkelise kliimakriisi üks põhjustest on kogu maailmas toimunud turbaalade kuivendamine. Kuivendatud turbaalad eraldavad kaks korda rohkem süsihappegaasi kui kogu üleilmne lennuliiklus. Ainult märjad turbalad toimivad tõhusate süsiniku sidujatena. Seetõttu rahastab PlanBe 811 hektari ulatuses Leidissoo taastamistöid, mis vähendab CO2 heidet umbes 7000 tonni võrra aastas,” ütles PlanBe fondi juhatuse esimees Michael Bellwinkel.
Taastamistööde käigus suletakse umbes 100 kilomeetrit kuivenduskraave, milleks rajatakse üle 500 pinnaspaisu. See pöörab tagasi aastakümnete jooksul toimunud soo seisundi halvenemise ja võimaldab väärtuslikul ökosüsteemil loomulikult taastuda. Veega küllastumata turbas hakkavad mikroobid talletatud orgaanilist süsinikku oksüdeerima ja eraldub süsihappegaas. Turbaalade taastamine on kogu maailmas väga oluliseks tegevuseks, et pidurdada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. Ülemaailmselt talletavad turbaalad kaks korda rohkem süsinikku kui kõik metsad. Turbaalade kuivendamine muudab endised CO2 neelajad CO2 heitjateks. Lisaks globaalse kliima reguleerimisele pakuvad taastatud ja rikkumata veerežiimiga sood erinevaid kohalikke ökosüsteemiteenuseid. Need toimivad keskkonnafiltritena, salvestades endasse üleliigseid toitaineid, säilitavad meie mageveevarusid ning vähendavad tulvavete ohtu ja põuakahjustusi.
„Tänu meie pikaajalisele tööle turbaalade kaitsel kliima ja elurikkuse huvides ning tihedale koostööle Balti partneritega saame nüüd rakendada parimaid praktikaid soode taastamisel nii Eestis kui ka mujal Euroopas, tagades elamisväärsed maastikud ja ökosüsteemid tulevastele põlvedele,” ütles Jan Peters, Succowi Fondi (partner Greifswaldi Sookeskuses) tegevjuht.
„Leidissoo looduskaitsealal tehtavad taastamistööd on Eestis ainulaadsed, kuna planeerimises ja elluviimises teevad avalik ja erasektor koostööd. Tegemist on Eesti esimese suuremahulise erarahastusega märgalade taastamise projektiga, mis on heaks eeskujuks ja loodetavasti julgustab ka teisi erarahastajaid toetama projekte, mis suurendavad märgalade vastupanuvõimet ning vähendavad kuivendatud soodest lähtuvat CO2 heidet,” rääkis RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
Läänemaal asuv Leidissoo looduskaitseala kuulub Natura 2000 ja rahvusvaheliselt tähtsaid märgalasid koondavasse Ramsari võrgustikku. Juba 2022. aastal algatatud projekt hõlmab kogu taastamisprotsessi – alates planeerimisest ja elluviimisest kuni pikaajalise seireni – kokku umbes 811 hektaril. Kaitseala äärde paigaldati ka eesti- ja ingliskeelne infotahvel, mis tutvustab nii ala loodusväärtusi kui taastamistöid.

Projekti koordineerib Michael Succowi Fond ja taastamistöid viib ellu RMK. Tegevuste rahastajaks on Saksamaa looduskaitsefondid – peamiselt PlanBe Keskkonnakaitse Fond ja vähemal määral ka HIT Keskkonnafond.
PlanBe Bellwinkeli Keskkonnakaitse Fond
Kasvav kliimakriis, mida toidavad kasvuhoonegaaside heitmete pidev suurenemine, toob kaasa üha äärmuslikumaid ilmastikunähtusi – kuumalained ja põuad, paduvihmad ja üleujutused ning tormid. Järjest rohkem inimesi seisab silmitsi eksistentsiaalsete tagajärgedega. Riskid on seotud tohutute kulude ja pöördumatute mõjudega. Saksamaal asutatud PlanBe eesmärk on sellele vastu seista. Fondi üks peamisi prioriteete on kuivendatud turbaalade taastamine, et need saaksid taas toimida kasvuhoonegaaside sidujatena ja aidata aeglustada globaalset soojenemist.
Michael Succowi Fond – Greifswaldi Sookeskuse partner
Professor Michael Succowi asutatud fond tegeleb ökosüsteemide kaitse, taastamise ja kestliku kasutamisega kogu maailmas, keskendudes eriti turbaaladele. Fond on olnud aastakümneid teerajaja soode kaitse ja taastamise projektides Euroopas ja Kesk-Aasias. Fondi missioon on hoida elurikkust, tugevdada kliimakaitset ja tagada maastike ning kogukondade pikaajaline vastupanuvõime.