Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid
Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada. Metsavahikordonid on olnud ka riigiteenistujate eluasemeks. RMK kontori kui riigi(võimu) kohalolu osatakse maapiirkonnas hinnata ka tänapäeval.
Tekst: Jürgen Kusmin
Fotod: RMK ja Rahvusarhiiv
Kena pildialbumi panid Eesti Metsaülemate Ühingu egiidi all ja kolleegide kaasabil 2008. aastal kokku Kaarel Tiganik ja Priit Kask. See raamat koos pärandkultuuri andmebaasiga on hea teejuht eri riigivõimude ajal metsanduse kohalikeks keskusteks olnud hoonetega tutvumisel. Näiteks lugesin sellest raamatust kokku 39 Vaimastvere tüüpi kontorit. Mis see Vaimastvere tüüp on, sellest juba allpool.
RMK puhkekohaks olev Sopi metsaonn Saaremaal Sõrve poolsaare keskosas markeerib esimese teadaoleva metsavahikoha olemasolu. See on fikseeritud juba 1795. aastal vabahärra Balthasar von Campenhauseni tehtud metsakorralduskavas. Ilmselt oli toona tegu tavapärase taluhoonega, tänaseks on see hoone hävinud. Valdavalt olidki esimesed metsavahikordonid tavalised taluhooned, mis ametnikule tasuta oma tööpiirkonnas eluasemeks anti, juures mõni hektar maad, et loomi pidada ja põlluharimisega pere ära toita. Samas on suuremates riigimetsamassiivides tänaseni leida ka omapärase kõrge katuseviilu ja väikese põrandapinnaga tüüpprojekti järgi ehitatud kordonihooneid. (Ääremärkusena: selle tüüpprojekti autori nime olen otsinud juba mõnda aega, intensiivsemalt selle loo kirjutamise ajal, paraku edutult. Kui mõnel sellise metsavahikordoni tänasel elanikul peaks olema säilinud ka maja ehitusjoonised, kus autori nimi peal, siis oleksin digikoopia eest tänulik.)
Juhatasid sildid ja viidad
Vahtkondade arvu maksimum oli 1980. aastatel ligi kaks tuhat ning metskonna ja vahtkonna vaheastmena metsnike tööpiirkonnaks olnud jaoskondandel 530. Kordonite tegelik arv on olnud märksa suurem, sest aja jooksul on paiknetud eri asukohtades. Ka metsnikul olid elu- ja töökoht samas majas koos. Nii eelmise vabariigi kui ka nõukogude ajal olid need hooned tähistatud vastava sildiga ning sinna juhatasid teeviidad. Väljapaneku neist leiab RMK Oandu külastus-keskuse küüni alt (suure osa neist on annetanud ajaloohuviline metsakorraldaja Aarne Suu). Metsavaht ja metsnik olid piirkondlikud võimuesindajad ning nende uks pidi olema abipalvetele avatud. Ka esimesed maapiirkonnas telefonid jõudsid sageli just neisse hoonetesse. Pärandkultuuri andmebaasi on jõudnud 111 metsniku- ja 1683 metsavahikohta.
Tsaarivõimu ajal oli riigimetsa kokku ligi 100 000 hektarit (ülejäänu oli valdavalt mõisatele kuuluv metsamaa) ning see jagunes üheteistkümneks riigimetskonnaks: Avinurme, Võtikvere, Võru, Kariste, Vastemõisa, Kilingi, Laiksaare, Orajõe, Võlla, Kuressaare ja Tallinn. Tsaari- ja mõistate ajast pärinevad näiteks RMK Oandu külastuskeskus (ehitatud 1860 Sagadi mõisa metskonna kontoriks), endised Vastemõisa (1869) ja Putkaste (1886, mõisa metskond) metskondade kontorid, esialgu metsateenijate majaks ehitatud Laiksaare (1910) ning metsaülema elamuks ja kantseleiks ehitatud Audru ja Kilingi (1901) kunagised kontorihooned. Neist viimane on eriti kauni puitarhitektuuriga ja kohaliku külaseltsi halduses olev tänini heas seisukorras maja. Justkui piparkoogimaja näeb välja ka Pikknurme kontor, ehitatud Tartu linnametsade haldamiseks juba 1868. aastal.
Eriilmelised metskondade kontorid
Nooruke Eesti Vabariik alustas 13 metskonnaga, mõisamaade võõrandamise tulemusena kasvas riigimetsa pindala ca 750 000 hektarini ja metskondade arv 85-ni. Nõukogude aja lõpuks oli riigimetsamaa pindala poole sajandiga kahekordistunud ja metskondade arvu maksimum oli 213, neist peaaegu kõigi kontorid on pärandkultuuri andmebaasis kajastatud. Sealne pilt on kirju: endised mõisate ja karjamõisate pea- või kõrvalhooned, vallamajad, koolihooned, elumajast kohandatud või kontoriks ehitatud hooned, sh Soome tüüpi puitkilpmajad jpm.
Metskonna kontoritele on proovitud luua ka tüüpprojekte. Teise maailmasõja eel valmis neist kaks: Kabala ja Erastvere. Levinud tüüpprojekt oli 1965. aastal valminud Vaimastvere tüüpi kontor-elamu – tegelikult nelja korteriga nõukogude elamu tüüpprojekti (mida võib näha Vabaõhumuuseumis) kohandus, kuhu juurdeehitusena oli lisatud koosolekute saal. 21. sajandi alguses on jõutud üks tüüpprojekt tellida ka RMK-s ning selle järgi on valminud Piirsalu ja Valga kontorid (arhitekt Merike Kordemets).
Põnevaid arhitektuurinäiteid
Pikema ajalooga on RMK praegustest kontoritest ja külastuskeskustest lisaks eespool mainitutele ka Antsla kontor (19. sajandi lõpp) samanimelise mõisa ajast, Pähni külastuskeskus kui endine metskonna kontor (1890), Kiidjärve külastuskeskus, mis algselt oli mõisa sepikoda (1912), Ristna külastuskeskus kui endine Kalana metsavahikoht, Laiuse kontor kui endine vallamaja ja koolimaja (1901), Surju kontor kui vallamaja (1898), Varbla kontor (1890) kui mõisavalitseja maja, Viimsi külastuskeskus kui Haabneeme mõisa ait, Aegviidu külastuskeskus kui endine metskonna kontor aastast 1920 ning mõistagi Sagadi, mis pikemat tutvustamist ei vaja.
Kes võtab nõuks kunagist metsandusarhitektuuri avastama minna, siis juba viidatud hoonetele lisaks tasub esile tõsta Käru metskonna esimest kontorit, mis aastani 2000 asus 18. sajandi teises pooles ehitatud Käru mõisa peahoones (asub hilisemast mõisahoonest üle Türi–Rapla tee). Tegu on suure ja suursuguse puithoonega. Samaväärne on ka Karjalasma metskonnahoone Saaremaal Pöitse külas. Endiste Jäärja, Laeva, Paunküla, Purdi, Loobu, Aimla ja Velise metskondade kontorid asusid samuti mõisahäärberites, Lodja postijaamas, Taali pastoraadimajas, Paasvere mõisa valitsejamajas, Halliku vesiveskis, Polli ja Vardi karjamõisa peahoonetes ning Alatskivi jahimõisas. Valdavalt on endised metskonnakeskused jõudnud erakätesse ja on mõnele endisele töötajale eluasemeks, hävinud on neist õnneks vähesed.
Puidukasutuse propageerimine on osa RMK tööst ja lähiminevikus ehitatud kontorihooned on saanud tunnustusi (näiteks märkis žürii eraldi ära Tartu kontori konkursil „Aasta puitehitis 2020“). Kauni arhitektuuri toob esile ka hoone hooldatud ümbrus ja aiakujundus. Aastatel 2004–2008 oli kauni kodu konkursil ka kaunima metskonnakeskuse kategooria. Olgu siinkohal ära toodud võitjad ajalises järjestuses: Putkaste, Antsla, Varbla, Jäärja ja Kihelkonna. Metsandusarhitektuuri lugu jätkub ning ootame huviga uute Ussimäe ja Paikuse regioonikeskuste valmimist!
Elutingimused Eesti vabariigi ajal
1927. aasta septembri ajakirjas Eesti Mets on pikem artikkel metsateenijate kehvadest elutingimustest. Loole eelnesid ka vastavasisulised fotod varasemates ajakirjanumbrites. Sealt leiab ka „Riigiasutuste koosseisude ja riigiteenijate palkade seaduses“ toodud nõuded riigi poolt antud eluruumidele: metsaülemale kuni viis, abimetsaülemale kuni neli, metsnikele ja metsavahtidele kuni kolm tuba, kõigil koos kõrvalruumidega. Asjaajatele oli ette nähtud vaid eluruum metskonna kantselei juures. Artikkel lõpeb üleskutsega koondada probleemid korteriolude kohta Eesti Metsateenijate Ühingu kaudu, et mure metsateenijate kongressil otsustajateni viia.
