Hakka kliimakangelaseks

Igas Eesti inimeses peitub supervõime, mis aitab meie loodust hoida. Selleks pole superkangelase kombel lendamine ega aja peatamine, vaid hoopis enda ökoloogilise jalajälje vähendamine.

Tegu pole soovunelmaga, sest teadlik tarbimine omab reaalset mõju meie kliimale. Eelistades puitmassist- või kiust tooteid kunstlikest materjalidest valmistatud toodetele, väheneb õhku paiskuv kasvuhoonegaaside kogus.

Kas teadsid, et just tekstiili tootmine on üks kõige saastavamaid tööstusharusid maailmas? Tekstiilitööstuses toodetakse aastas 1,2 miljardit tonni CO₂, mida on rohkem kui rahvusvahelises lennunduses ja meretranspordis. Ainuüksi ühe teksapaari tootmisest kuni pükste äraviskamiseni tekib hinnanguliselt 33,4 kg CO2, mis on võrdne umbes 111-kilomeetrise autosõiduga.

Kuna suur osa tekkivast süsihappegaasist on seotud kanga tootmisega, siis väljendub sinu supervõime juba selles, kui riideid ostes nende koostist teadlikult vaatad. Järgmisel korral uusi riideid soetades eelista viskoosist ja lyocellist tooteid, mis on toodetud tselluloosimassist. Neid biolagunevaid kangaid kasutades ei teki loodusesse ka prügi juurde.

See supervõime väljendub puude istutamises, sest just mets seob endasse õhust süsinikku.

Süsinik atmosfääris on loomulikult vajalik, et kogu Maa peale kiirgav soojus kohe minema ei lenduks, aga selle liigne hulk võib kliimasüsteemi pea peale pöörata. Mets on Eesti süsinikupank ning just noored kasvavad puud seovad enim õhus olevat süsinikku.

RMK eestvedamisel istutatakse igal aastal üle 20 miljoni metsataime, mis aitavad hoida Eesti kliima tasakaalus. See on näiteks 2 korda sama palju kui Rootsis on elanikke.

Eestis riigimetsa tagavara – ja ühtlasi süsinikuvaru neis – on suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul pea neljakordistunud.

Inimtegevuse tagajärjel õhku paiskuva CO₂-ga võitlemise võti peitub inimeste käitumisharjumuste muutmises.

Üha tavalisem on perekonnas mitme auto omamine ja jalgsi läbitavate vahemaade vähenemine. Igapäevasel mugavusel on aga oma hind. 2017. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 20,9 miljonit tonni. Suurima saastaja, elektri- ja soojatootmise järel, oli teisel kohal aga transpordivaldkond, mille osakaal kogu Eesti heitkogustest oli 11,7% (Keskkonnaagentuur). Ühe inimese keskmise aastase autosõiduga tekkiva süsiniku saab tasa teha istutades aastas vähemalt 30 puud. Kogu oma eluaja jooksul seega ligi 2000 puud.

Harjumuste muutmine nõuab pikka pühendumist, kuid kannab pikaajalist mõju. Oma supervõime valla laskmiseks piisab aga juba väikestest muudatustest – hommikul tööle minnes eelista võimalusel ühistransporti; tee oma sõidud mugavaks ja jaga autot sõbraga; väikeseid vahemaid läbi jalutades.

Sina suudad puhata keskkonda hoides!
Puhkuse ajal meeldib meile reisida ja sageli eelistatakse Eestimaa avastamise asemel käia välismaal. RMK uus äpp aitab nii mõnelgi avastada aga Eestimaal puhkamise võimalused ja asendada mõned reisid välismaale Eestis puhkamisega. Nii säästetakse lennureisidest tekkivat  CO₂ kogust. Näiteks Tenerifele reisimisel tekib edasi-tagasi lennates ühe inimese kohta pea 700 kg CO₂.

Kõige sagedasemad reisijad on inimesed vanuses alla 29 eluaasta. Selles grupis on 62% vastanutest lendamas vähemalt korra aastas. 55% inimestest vanuses 30 kuni 39 aastat, lendavad vähemalt ühe korra aastas.