Pajatajad
Ott Sandrak
Ott on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tallinnas ja Varssavis, ülikoolis Tartus, kus temast sai ajaloolane-kunstiteadlane. Tema töö on olnud seotud põhiliselt ajaloo- ja ehitusmälestistega – uurijana, inspektorina, lektorina, giidina, filmikonsultandina. Ott on löönud kaasa filmide „Tulivesi“, „Minu Leninid“ ja „Maapäev“ kaasstsenaristi, idee autori ja ajaloolase-konsultandina. Ta on ka töötanud Välisministeeriumi poliitikaosakonnas, abivallavanemana Kuusalu Vallavalitsuses, reisikoostaja- ja juhina turisminduses ning toimetaja ja saatejuhina ETV-s. Ta on olnud Tallinnas Linnavolikogu, Kesklinna halduskogu ja Kuusalu vallavolikogu liikmeks. Tema ühiskondlik aktiivsus on teinud temast ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja ühenduse Res Publica kaasasutaja. Viimased 12 aastat on tema kodupaik olnud Kuusalu vallas asuv Kolga küla.Samuel Golomb
Samuel on oma 54. eluaasta jooksul käinud mitmes erinevas metsas. Teda on ka metsa saadetud! Samueli sinililledes kodumets asub Lääne-Virumaal, Mõdriku ja Vinni vahel. Metsata lumetundra sõjaväeteenistuse ajal tundus reamees Golombile lõpmatuna piirides ja ajas, sest suur oli koduigatsus. Kasemetsad Moskva lähistel said neljaks aastaks seenekohaks kõrgkooli tudengile – tulevasele kultuuritöötajale. Aastaid hiljem andis Sagadi Metsamuuseum kogujale Samuel Golombile võimaluse näidata oma margi ja postkaardikogu. Ja ikka metsateemal! Eesti metsanduse areng on paljudel kordadel saanud raadiohääle Samuel Golombi toimetatud venekeelsete uudiste teemadeks. Perefirma Golomb Management OÜ kasutab edukalt kaunist Eesti Metsa suvepäevade või matkade korraldamiseks. Publikule on see meeldinud. Ja veel üks tähelepanek – oksjoniäss Golomb pole ühtegi metsamüüki korraldanud.Hendrik Relve
Hendrik (62) on Eesti metsandustegelane, loodusfotograaf ning loodusteaduste ja -hoiu populariseerija. 1971. lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsainsenerina, 1989. Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Kuus aastat on ta töötanud Eesti metsakorralduskeskuses taksaatorina. Alates 1975. aastast on ta publitseerinud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja telesaateid ning kirjutanud raamatuid ja õpikuid. Viimaste teostena on tema sulest ilmunud “Puude juurde”, „Rändaja” ja „Eesti looduse vägi”, „Puude kuulaja“. Viimased paar aastat on olnud Eesti ühe tuntuima rännumehe jaoks olnud eriti põnevad. Ta on käinud Lõuna-Aafrikas, Amazonase jõel, Lääne-Paapuas, kus tema teada elavad maailma ühed kõige algelisemad loodusrahvad ja Aafrika südames Kongos, kuhu, tõsi küll, minna ei soovitata. Kõigist oma rännakutest pajatab ta juba kümnendat aastat raadiosaadetes „Kuula rändajat”, mille kuulajaskond küünib viimastel andmetel enam kui 60 000 inimeseni. Hendrik on ka ajakirja „Eesti Mets“ peatoimetaja.
Vladislav Koržets
Vladislav (59) on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Vladislav õppis Tallinna 44. Keskkoolis, hiljem Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis ning kõrgkooli diplomi sai ta 1974. aaastal Tallinna Pedagoogilisest Instituudist matemaatikaõpetajana. Juba noorena kirjaniku ja humoristi ametist unistanud Vladislavi esimene humoresk avaldati 1974. aastal Noorte Hääles. Väga paljudeks aastateks sai tema töökohaks ajakiri Pikker (1976–1995). Lisaks humoreskidele on ta kirjutanud estraadipalasid, näidendeid nii lastele kui täiskasvanutele, kuuldemänge, stsenaariume ja laulusõnu. Koržets ise on esinenud ka estraadil ning teinud rolli filmis „Viini postmark". Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on 2008. aasta jaanuaris asutatud huvikalastajate ühenduse Koos Kalale juhatuse esimees. 2002. aastani oli Koržets ajakirja Kalastaja peatoimetaja. Mitmeid aastaid on Vladislav rõõmustanud Eesti televaatajaid keskkonnasaate Osoon saatejuhina. Ta on teinud kaasa mitmetes RMK ettevõtmistes luues oma näo ja lausetega eeskuju käitumisele looduses – ligi paarisajas kohas riigimetsas võib kohata tema näoga plakateid. Looduskaitse 100. juubeliaastal aitas ta kaasa RMK „Loodusega koos“ ürituste sarjas kontserte modereerides ning jäi paljudele meelde laulusõnade „Metsa on rohkem kui mõistame mõõta...“ autorina. Tänavu omistas Eesti president Vladislav Koržetsile Valgetähe teenetemärgi looduse populariseerimise eest.
