100 lugu matkateelt

1930 – valmis Piiroja raudteetruup

Omadused

Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.842613

Pikkuskraad: 27.569154

L-EST 97

x: 6416844.1
y: 711887

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Piiroja raudteetruup on kõige esinduslikum ennesõjaaegse Eesti vabariigi ajal ehitatud truup. Piiroja raudteetruup ehitati 1930. aastal Taani firma Höjgaard & Schultz (H&S) poolt.
Insener Sven Schultz, firma Höjgaard & Schultz üks asutajatest, oli oma karjääri algusaastatel Tallinna vesilennukite angaaride ehitustööde juhataja. Arvatavasti just Schultzi ja Højgaardi varasemate isiklike kontaktide tõttu üritas Höjgaard & Schultz 1920. aastate teisel poolel Eesti turule siseneda. Juba 1926. aastal osaleti Sindi silla projekteerimis- ja ehituskonkursil, kus tuldi võitjaks, kuid kõrge ehitusmaksumuse tõttu nendega lepingut ei sõlmitud. Firma esialgne ebaedu Eestis pöördus järgneval kümnendil. 1930. aastal asutati H&S Eesti filiaal ning esimese suurtellimusena rajati Tartu-Petseri raudteeliinile neli raudbetoonist raudteesilda ning massiivne Piiroja raudteetruup.
Piiroja truubi poolovaalselt võlvitud 60 meetri pikkuse betoontoru seinad olid ligi meetri paksused. Võlvvormi peeti vajalikuks toru peal lasuva 15 meetri paksuse muldkeha koormuse talumiseks. Truubi sees oli terasarmatuur. Osaliselt kasutati armatuuriks vanu raudteerööpaid. Võlvi betoneerimine viidi läbi ühekorraga, tööd kestsid neli ööpäeva järjest. Piiroja truubi ehitusmaksumuseks kujunes 70 000 krooni – summa, mis ületas mitmete samale raudteeliinile rajatud sildade hinna.
H&S tegevuse kulminatsiooniks Eestis sai vabariiklik sillaehitusprogramm. 1935–1938 projekteeris ning ehitas H&S kolmeteistkümnest programmis ette nähtud sillast seitse: Pärnu suursild, Siimu (Sauga), Tori, Rae, Rumba, Pikasilla ja Kirumpää. Kahjuks hävitasid sakslased ja venelased Teise maailmasõja ajal enamiku Eesti sildu ning H&S-i rajatud sildadest pole tänaseni säilinud ühtegi. Viimasena lammutati 1998. aastal Rae sild Pärnumaal. Siimu (Sauga) sild Pärnus taastati pärast Teist maailmasõda H&S-i esialgse lahenduse kaudsel eeskujul.

Tartu-Petseri raudtee avati aastal 1931
Tartu-Petseri raudtee oli esimene omariikluse ajal ehitatud laiarööpmeline raudtee, mille rajamine leidis üksmeelse toetuse nii riigikogus kui valitsuses. 25. mail 1928 võttis riigikogu vastu „Raudteevõrgu arendamise seaduse“, milles nähti ette Tartu-Petseri laiarööpalise raudtee ehitamine. Kodukanti läbiva raudtee lootus aktiviseeris elanikkonda ning järgnev võitlus käis selle nimel, et raudtee võimalikult oma külale-alevikule lähemale saada. Peeti koosolekuid, koguti allkirju ning läkitati palvekirju riigivanemale, vabariigi valitsusele ja ministeeriumidele. Kauaoodatud raudtee avamise mõju oli mitmekülgne: Võru- ja Setumaa tõmbekeskus Tartu oli ühtäkki vaid tunni-kahe kaugusel, kaubad, sealhulgas põllumeeste toodang, jõudsid tunduvalt kiiremini turule. Raudtee lähedusse hakkasid kerkima uued elamud (Veriora, Põlva) ja Taevaskoja kujunes tartlaste tähtsaks suvitus- ja väljasõidukohaks, millele aitasid kaasa suvised soodushinnaga erirongid.

Allikad:
Lige, C. 2010. Christiani & Nielsen – Taani 20. sajandi inseneri- ja ehituskultuuri lipulaeva seosed Eestiga. http://arhitektuurid.blogspot.com.ee.
Rääsk, M. 2006. Eesti sillad.
Taal, K. 2012. Võitlus Tartu-Petseri raudtee ümber 1920. aastatel. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2011.