100 lugu matkateelt
1941 – asutati Halliselja vangilaager
Matkatee äärde jääb kunagine Saksa vangilaager. Vange olnud laagris alla saja, neist enamik rindel sakslaste kätte sattunud venelased. 1941. aastal toodi vangid elama Läti talu sauna, seal olid nad nii kaua, kuni ehitasid endale baraki. Vangide barakk ehitati tolleaegse teega pikuti, kuid tee pealt see ei paistnud. Hoone oli puust ja poolest saadik maasse kaevatud, valgust andsid ruumile kitsad aknad. Baraki põhjapoolsest otsast paarikümne meetri kaugusele ehitati valvurite maja. Mõlemat ehitist ümbritses kahekordne okastraataed, mis pidi takistama põgenemist.Laager oli rajatud Soomaale põlislaante vahele selleks, et kasutada vangide tööjõudu metsalangetamiseks. Mahavõetud puid vedasid hobustega välja talumehed ning osa vange oli ka taludes tööl.
On teada, et kaks põgenemisel või pagemise eest karistuseks maha lastud vangi maeti laagri lähedusse kohta, kus kõrvuti kasvasid suur sanglepp ja kuusk. Puud on praeguseks kadunud ning seega on teadmata ka hauakoht. Vangilaager lõpetas tegevuse 1944. aastal. Minema viidi nii valvurid kui vangid.
Peale sõda asus samas kohas metsapunkti puidutsehh. Valmistati katuselaaste, lastekelkude jalaseid, vankrikodaraid ja rattarumme, reejalaseid, hobuselooke, kastilaudu jpm.
Allikad:
RMK pärandkultuuri andmebaas.
Väre, H. 2002. Soomaa metsad varjavad sõjasaladusi ja aardeid. Sakala 15.08
Omadused:
Teema
Sõjad ja okupatsioonid
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.3661167
Pikkuskraad: 25.06193611L-EST 97
x: 6470003.9
y: 562147.1
Asukoht
Ikla-Aegviidu matkatee