100 lugu matkateelt

1961 – alustati Kauksi turismibaasi rajamist

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.9910699

Pikkuskraad: 27.2274586

L-EST 97

x: 6543583.7
y: 685466.0

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Vaatamata sobivatele tingimustele avastati Peipsi põhjarannik suvituspiirkonnana küllaltki hilja. 1961. aastal otsustati hakata rajama Kauksi turismibaasi ning randa püstitati 25 esimest telkmaja. 1962. aastal alustati tüüpprojekti järgi suvekohviku ehitust, mis valmis 1965. aasta mais. Kauksi turismibaas oli tuntud üle kogu Nõukogude Liidu.
1966. aastal võttis baas vastu juba 150 tuusikuga ja 30 tuusikuta matkajat. Neile kindlustati öömaja telgis ja toitlustamine. Õhtuti näidati turismibaasis viibijatele filme ning korraldati kultuuriüritusi. Oli olemas võrk- ja sulgpalliväljak, mängida sai lauatennist, koroonat ja piljardit. Lõbusõiduks sai üürida paate ja vesijalgrattaid. Õpetati matkatarkusi, korraldati reise lähiümbrusesse ning laevasõite Peipsil. Turismibaasis oli isegi oma raamatukogu, postkontor, telefonikaugejaama putka, kohapeal oli olemas arst.

Hilju Pärna mälestusi Kauksist:

„Mai lõpust kuni septembri alguseni olid turismibaasi tuusikud kõik Tallinnas maha müüdud. Meie siin ainult teenindasime. Turistid olid põhiliselt Moskvast, Leningradist, Kiievist, isegi Sahhalinilt. Suvehooajal olid turismibaasis tööl instruktorid, kelle ülesanne oli gruppe teenindada. Siit sõideti ümbruskonda ekskursioonidele. Käidi Narvas, Rakveres, Tartus. Haltuuraotsaks oli Kuremäe. Sinna ametlikult turiste ei viidud.
Traditsiooniks olid hommikuvõimlemised, mida korraldati tervele laagrile korraga. Pandi muusika mängima ja valveinspektor viis võimlemise läbi. Üheks ilusaks traditsiooniks oli uue grupi vastuvõtmine ja vana ärasaatmine. Uue grupi vastuvõtmise organiseeris juba siin olev grupp. Grupid rivistati üles, lauldi ja kingiti uustulnukatele lilli. Ärasaatmisel rivistati grupid üksteise vastu, lauldi ja saadeti äraminejad teele.“

Peale turismibaasi külastajate peatus Kauksis rohkelt matkajaid, puhkuse veetjaid ja turiste nii Eestist kui mujalt. Peipsi põhjarannikule ehitati mitmeid asutuste suvilaid ja suvilakooperatiive. Planeeriti ka 800 lapsele mõeldud pioneerilaagri rajamist, kuid see jäi valmis ehitamata. 1991–1992 ehitati Kauksi randa kämpingumajad. Tänapäeval kannab kämping Kauksi puhkeküla nime.

Allikad:
Nurgamaa, A. 2016. Iisaku vald läbi aegade.
Nurgamaa, A. 2016. Meie külade lugu: Kauksi ja Kuru küla esmamainimisest tänapäevani.