Esimesed veerežiimi taastamistööd viidi Kestla raba jääksoos läbi juba 2013. aastal projekti "Rannu raba taastamis- ja tammitamisprojekt" alusel. Toonaseid tegevusi rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Selle aasta ehitustöid rahastas RMK oma eelarvest.

2013. aasta teostati turbatootmisega rikutud aladel raba elupaikade taastamistegevused: loodusliku veerežiimi taastamine ja puittaimestiku eemaldamine. Taastamise tõhususe hindamiseks rajati taastatavale alale ja sellega piirnevale looduslikule rabaalale veetasemete mõõtmiseks seirevõrgustik. Projekti tegevuste teostamise aeg oli: 01.07.2011-31.07.2013.

2017. aastal teostati olemasolevate paisude katmine turbaga, et pidurdada 2013. aastal ehitatud paisude puitosade lagunemist ning ehitati juurde täiendavalt 12 pinnaspaisu, et tõsta veetase väljakute maapinnani. Esialgsed paisud ei suutnud veetaset nii palju tõsta, et vesi saaks väljakute piirikraavidest välja ning valguks kaevandusalale laiali. Lisaks lükati kinni kaevandusväljakutel kogujakraavid, mis juhtisid kõik sademeveed otsejoones piirikraavidesse ning sealt liikus vesi juba taastamisalalt ära. Kuna alal olid säilinud ka kolm suuremat turbaauna siis õnnestus idapoolsema väljaku lõunakülje piirikraav täielikult taastäita.

Veetaseme tõusu oli näha loetud päevade jooksul pärast uute paisude ehitamist ning kogujakraavide sulgemist. Veetaseme tõus peaks kenasti kajastuma ka veetasemeid mõõtvate andurite andmetes (seda muutust saame tulevikus graafiliselt esitada, kui mõõtmisandmed on arvutisse tõmmatud). Jääb üle vaid oodata ja loota, et paisud ehitati nii kvaliteetselt, et need ei vannu vee survele alla ning ala saab hakata taastuma.