Forellid ei maga

Blogi
19.11.2015
merike.bezrodnaja

Jälgides kalakaameras
toimuvat, võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur
katsumus ja hädaorg.

Isekeskis jagelemine ja
kaldalt saabuvad ohud jätavad forellidele elutähtsa asja ajamiseks vaid
lühikesed hetked. Emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning
pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid,  liigikaaslastest “kiilupoisse”. Pimedal ajal
on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna
tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama. Seni pole siin veel
keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli
otse pesalt. Võimalik on seegi.


Kalakaamera näitab kudemisajal pilti RMK Põlula kalakasvandusest. Otsepilti näeb siit

Ohtratest vaenlastest ja
häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal
nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas
vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell
puuduks. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel
aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas
käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi
merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.
Kudeajaks värvuvad isasel
jõeforellil kõhupool ja lõpuskaaned kollakaks.


Kordades jõeforellidest
kogukamaks kasvavad meriforellid koelmul.

Mõnelegi võib tekkida küsimus,
miks jõeforell elab seal, kus merikas kudemas käib. Aga sellepärast, et Eesti
vetes elab vaid üks forelliliik. Selle liigi puhul eristame kahte ökoloogilist
vormi, meriforell
(Salmo trutta trutta) ja
jõeforell
(Salmo trutta trutta  morpha
fario)
. Meriforelli noortest tähnikutest, kes laskuvad elama merre, saavad
meriforellid. Need, kellel on geneetiliselt määratud soodumus jääda elama
sisevette või keskkonnatingimused ei võimalda laskuda merre, jäävad
jõeforellideks. 


Forelli tähnik. Jões
elevate väikeste forellide puhul pole välimuse järgi kuidagi võimalik vahet
teha, kas tegu on tulevase jõe- või meriforelliga.

Lõhe


Lõhetähnik

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK metsakasvatusjuht Ilmar Paal saab presidendilt teenetemärgi

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, teiste seas ka RMK metsakasvatusjuhti Ilmar Paali. President Karis omistas Ilmar Paalile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
05.02.2025
Uudis

RMK selgitab välja huvi biotoodete tehase planeeringualale Lüganusel

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
05.02.2025