Kahlajakaamera lõpetas ülekande
Kuu jooksul oleme saanud näha Läänemaal Haversi rannikul nii tormi, paksu udu kui ka planksiledat päikselist merd ning mõistagi – rändavaid kurvitsalisi.
Kurvitsaliste sügisrändel on veel kena hoog sees aga heitlike ilmade saatel sai otsustatud, et võtame veebikaamera siiski rannalt ära: ebasobivast kaarest ja tugev tuul kergitas merevee taseme juba kaamera “kurgu” alla.
Tormisel ja vihmasel kaamerapäästeoperatsioonil taasiseseisvumispäeval oli rannal toimetamas mitmetes salkades kokku umbes pooltuhat liivatülli, kes lendavad talvituma Lääne-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse.
Kõige esimesed rändajad kahlajate seas on rüdid e rislad, kellest varaseimad isendid rändavad talvituma juba jaanipäeva paiku. Soodes, lagerabadel, rannaniitudel ja muudel avaratel väljadel pesitsev suurim kahlaja suur- koovitaja, kellest emaslinnud lahkuvad pesitsusaladelt samuti juunis, jättes poegi hoolitsema isaslinnud.
Meririsla e merirüdi on hiliseim rändaja kahlajate seas, seda harva esinevat läbirändajat võib õnnekorral näha veel detsembri alguseski. Pole imestada, sest see liik on kahlajatest kõige põhjapoolsema levikuga ja talvitub samuti teistest kurvitsliikidest põhjapoolsemalt
Praegu võime rannal seirates näha tosinkonda liiki kahlajaid – plüüsid, rüdisid, tikutajaid, viglesid, tildreid jt. Kuna kahlajakaamera on selleks aastaks eetrist maas, siis edasi peab igaüks ise minema vaatama, kes ja kuidas toimetavad udus, tormituultega võideldes või päikeseloojangul. Meri on alati isesugune.
