Kui pikk on mägra uinak?
Hirvede tegemisi kaamera ees oleme jälgida saanud
umbes kuu jagu. Hirvedest siiski seekord veel ei pajata vaid hoopis aasta
loomast, sest mägra aasta on ju otsakorral. Ajakohane oleks kõnelda tema uinakust.
Kui pikk siis võiks olla mägra uinak? Umbes
35 aastat tagasi oli sellele küsimusele palju lihtsam vastata kui praegu – kevadel
näeme, mäger peaks ju talvel magama ja asi mutt.
Talved olid korralikud ja sulailma oli
talve jooksul harva. Kuhu sa siis sumpad oma lühikeste jalgadega paksus lumes
ja käredas pakases, süüa ka pole kuskilt võtta.
Talve iseloom pani paika mägra uinaku
pikkuse ja paneb ka nüüd.
Neil ammustel aegadel sai palju kordi
käidud talviseid mägralinnu vaatamas. Tavaliselt oli paremal juhul näha uru ees
rebase jälgi, kährikute omad mägralinnas olid pigem haruldased. See-eest olid
aga sagedased kährikunahksed heinasaadu meenutavad mütsid jahimeeste peas.
Sulailmadega või väheste miinuskraadidega
olid uru suudme ees end tuulutamas käinud ka mägrad ka siis. Kord oli jälgede
järgi otsustades hunt uru lael lösutades mäkra
peale passinud – hunt teab, et sulailm meelitab mägra värske õhu kätte.
Mida aeg edasi seda üürikesemaks ja
katkendlikumaks paistab mäkrade talveuinak jäävat. Poole sajandi tagustel
mäkradel ehk oligi talveuinak sügavam ja kuu jagu või enamgi pikem kui kaasaegsetel
ning kunagi tulevased põlved võibolla sebivad aastaringi uinakut pidamata.
Teoorias peaks praegu olema kõige
mägravaesem aastaaeg ehk siis nendega kohtumise tõenäosus on kõige väiksem. Aga
talv paneb asjad paika.
Me ei tea kuna me jälle mäkradega kohtume
aga eluka pekikihi paksuse järgi peaks tulema põhjalik talv. Eks see selgub
siis töö käigus. Seda, kas järgmise mägra märkamise järgi sarnaselt
Ameerika-maiste metsümisejate ilmumisega tulevast ilma ennustada saab, pole
kindel, aga proovida ju võib.
Mõned päevad enne mägrakaamera viimist hirveplatsile
jäi väsinud mägraema, paks kui hüljes, norinal otse uru juures tukkuma.
