Kui talvest saab kevad – fotomeenutus talve viimasest päevast

Blogi
20.03.2020
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.

Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”

Täna hommikul algas astronoomiline kevad.

Valge sinilill
Valge sinilill
Toomingas

Toomingas

Kui ühiskondlikus plaanis on kevad tõesti teist nägu ja tegu, siis looduses liiguvad asjad vääramatu jõuga omasoodu vastu saabuvale kevadele.

Sinililled

Sinililled

Paiseleht

Paiseleht 

Seljataha jäänud talve viimane päev paistis kevadine. Päeva kõrghetk oli kindlasti selle kevade esimese valge-toonekure tervitamine Rõumas, siin-seal päikeselaikudes oma nina kulust välja pistnud sinililled, kuival kraavipervel võisilmana säravad paiselehed ja linnud-linnud-linnud – lugematul hulgal hanesid, kiivitajaid, põldlõokesi ja täitsa arvestataval hulgal majesteetlikke sookurgi.

Hallhaned

Hallhaned

Rabahaned

Rabahaned

Suur-laukhaned

Suur-laukhaned

Kiivitajad

Kiivitajad

Laululuiged

Laululuiged

Hallhaigrud

Hallhaigrud

Merikotkas

Merikotkas

Naerukajakad ja sookurg

Naerukajakad ja sookurg

Valge toonekurg

Valge toonekurg

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled

Kui füüsiline tervis vähegi lubab, siis tehke vaimsele tervisele teene ja minge vaadake oma silmaga, sotsiaalset distantsi hoides, mõistagi, kuidas see kevad õieti välja näeb.

Künnivaresed

Künnivaresed

Nii palju naeru, linde lille’t hoi!
Ja päikest, meeletumalt päikest.
Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest:
mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! 

Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”

Kasari jõe luht

Kasari jõe luht

Katkujuure õied

Katkujuure õied

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK joonistusvõistluse parimad tööd trükitakse postkaartideks

RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsapostkaart sõbrale“ parimad on välja valitud ning need trükitakse postkaartideks.
23.01.2026
Metsamees

Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid 

Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks  ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada.
21.01.2026