Kui talvest saab kevad – fotomeenutus talve viimasest päevast

tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.

Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”

Täna hommikul algas astronoomiline kevad.

Toomingas

Kui ühiskondlikus plaanis on kevad tõesti teist nägu ja tegu, siis looduses liiguvad asjad vääramatu jõuga omasoodu vastu saabuvale kevadele.

Sinililled

Paiseleht 

Seljataha jäänud talve viimane päev paistis kevadine. Päeva kõrghetk oli kindlasti selle kevade esimese valge-toonekure tervitamine Rõumas, siin-seal päikeselaikudes oma nina kulust välja pistnud sinililled, kuival kraavipervel võisilmana säravad paiselehed ja linnud-linnud-linnud – lugematul hulgal hanesid, kiivitajaid, põldlõokesi ja täitsa arvestataval hulgal majesteetlikke sookurgi.

Hallhaned

Rabahaned

Suur-laukhaned

Kiivitajad

Laululuiged

Hallhaigrud

Merikotkas

Naerukajakad ja sookurg

Valge toonekurg

Valgepõsk-lagled

Kui füüsiline tervis vähegi lubab, siis tehke vaimsele tervisele teene ja minge vaadake oma silmaga, sotsiaalset distantsi hoides, mõistagi, kuidas see kevad õieti välja näeb.

Künnivaresed

Nii palju naeru, linde lille’t hoi!
Ja päikest, meeletumalt päikest.
Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest:
mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! 

Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”

Kasari jõe luht

Katkujuure õied