Lendorava seire 2016 kevad
Lendorava seire
levikukoridorides 2016. aastal on lõppenud. Toomas Hirse raporteerib.
Veidi enam kui aasta tagasi rakendas Riigimetsa Majandamise Keskus meetmed lendorava levikukoridoride säilitamiseks. Moodustati lendorava koridoride võrgustik, mis ühendavad lendorava osapopulatsioonide elupaiku riigimaal. Pikematele koridoritrassidele (pikkusega üle 1,5-2,0 km) määrati peatuspaiga alad. Kokku moodustati lendorava levikukoridorides 15 peatuspaika, kogupindalaga 94 hektarit (sh majanduspiiranguteta metsamaa 74,47 ha). Igal aastal märtsist aprillini kontrollitakse lendorava peatuspaikasid, et tuvastada võimalikku lendorava levikut nendele aladele, mis ühtlasi võiks kinnitada ka koridoride toimimist.
Käesoleval aastal läbi viidud kontrolli tulemusel leiti ühest peatuspaigast ja selle ümbrusest uus elujõuline lendorava elupaik. Kokku ca 50 ha hõlmav ala pakub erinevas vanuse ja struktuuriga haava osalusega puistuid, mis võiks olla heaks eelduseks liigi paikkonnas püsimiseks.
Foto. Lenorava pesapuu.
Teistes kontrollitud peatuspaikades liigi tegevusjälgi ei
registreeritud, kuigi puistud võiksid valdavalt olla selleks soodsad. Lisaks
peatuspaikadele panustati ka üldisesse lendorava elupaikade seiresse (8 kohta)
ning ka seal vähem kui pooltel juhtudel leiti lendorava tegevuse jälgi.
On ootuspärane, et RMK hallatavale maale moodustatud lendorava levikukoridoride võrgustiku positiivne mõju ei saa avalduda aasta või paariga, kuna loomade liikumisharjumuste muutumine ja koridoride kasutuselevõtt võtavad aega. Esimene õnnestumine peatuspaigaks valitud alal osutus väga hea perspektiiviga ja hetkel elujõuliseks lendorava elupaigaks. Loodame, et järgnevad aastad toovad lisa ja lendorav võtab levikukoridorid kasutusele.
