Kevadel, kui jälle
päevalille seemneid mulda poetan, kangastub pilt sügisest – paistes umbes sellisena nagu juuresoleval
videol. Selleks päevalilled kasvavadki, et aialindudel oleks sügisel hea võtta.
Rasvatihane (Parus major) on meie tihastest suurim,
arvukaim ja tuntuim. See tihaseliik valiti aasta linnuks 2016.
Rasvatihaseid oleme
harjunud nägema kevadel-suvel pesitsemas ja talvel söögimaja külastamas. Linnud
askeldavad aedades küll aastaringselt, aga need ei pruugi läbi aasta olla ühed
ja samad linnud. Osa meie rasvatihastest rändavadki sügisel lõunapoole.
Septembrist novembrini rändab neid üksi, salkadena või parvedes kuni
Prantsusmaani välja. Põhjapool pesitsejad tulevad asemele, näod on aga kõigil
ühtemoodi. Nii ei teagi täpselt, kas päevalille seemneid söövad omad või võõrad
ja ega vahet polegi.
Jõulueelsel ajal on RMK külastuskeskuste õued siginat-saginat täis – käimas on lasteaia ja algkoolilastele suunatud hariduslik eriprogramm „Jõulupuu lugu“. Sellesse, et spetsiaalne laste haridusprogramm teoks sai, andis eelmisel aastal panuse igaüks, kes riigimetsast jõulupuu tõi.
Oktoobri lõpus kogunes Saaremaale RMK konverentsile "Elupaikade taastamine ja kaitse" suur hulk looduskaitsevaldkonna inimesi. Tagasiside põhjal olid osalejad üldjoontes rahul nii korralduse kui sisuga, kuid tehti ka asjalikke tähelepanekuid, mis aitavad järgmisi sündmusi veelgi paremaks lihvida.
