Paisude eemaldamise päev: millised jõed on RMK abil vabaks saanud?

Blogi

08.10.2026

Kristi Kool looduskaitse kommunikatsioonipartner

8. oktoobril tähistatakse Euroopa paisude eemaldamise päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu vabalt voolavate jõgede tähtsusele. Vananenud ja oma algse otstarbe kaotanud paisud takistavad kalade rännet, halvendavad jõgede looduslikku seisundit ning killustavad elupaiku. Nende eemaldamine aitab taastada jõgede loomulikku toimimist, parandab vee-elustiku seisundit ja suurendab elurikkust.

RMK on viimastel aastatel eemaldanud või ümber kujundanud mitmeid kalade rännet takistavaid paisusid üle Eesti. Tulemuseks on kümned kilomeetrid taas avanenud jõgesid ning paranenud tingimused lõhele, meriforellile, jõesilmule ja teistele vooluveekogude liikidele.

Märgiline töö Selja jõel
Üks esimesi suuremaid RMK eestvedamisel tehtud paisutöid toimus 2022. aastal Lääne-Virumaal Selja jõel Varangu paisul. Sellest sai alguse järgnevate aastate ulatuslikum vooluveekogude taastamise programm.

Varangu paisu ei eemaldatud täielikult. Ajalooline betoonrajatis säilitati tööstuspärandi osana, kuid eemaldati vee paisutamist võimaldanud osa, mis takistas kalade liikumist ülesvoolu. Nii taastati jõe vaba vool ja avati ligipääs olulistele kude- ja elupaikadele. Selja jõgi on üks Eesti olulisemaid lõheliste jõgesid, kus leidub väärtuslikke elupaiku nii lõhele kui ka meriforellile.

Vanaveski ja Mäeküla
2023. aasta olulisem töö oli Vasalemma jõe Vanaveski paisu eemaldamine. Vesiveski tarbeks rajatud pais asus vaid 4,7 kilomeetri kaugusel jõesuudmest ning sulges ligipääsu suurele osale ülesvoolu jäävatest kudepaikadest. Tööde käigus lammutati pais, taastati jõesäng ning korrastati kaldad. Ajaloolise ilme säilitamiseks jäid maaomanike soovil alles osa paisurajatistest ja kunagine kalatrepp.

Tulemused ilmnesid kiiresti. Juba samal aastal kui Vanaveski pais eemaldati rändasid lõhe ja meriforell paisu endisest asukohast ülesvoolu ning ülesvoolu täheldati ka lõhe ja meriforelli kudemist.

Samal aastal eemaldati Tartumaal Peeda jõelt Mäeküla pais, kus lammutati silla alla rajatud betoonist paisutusrajatis. Lisaks likvideeriti väiksemaid paisuvaresid Võhandu ja Umbusi jõel.

Vasalemma jõgi avaneb veelgi
2024. aastal eemaldati koostöös Saue vallaga Vasalemma jõel järgmine oluline rändetõke ehk Ruila pais. Tööde käigus avati kaladele vaba rändetee ning taastati looduslähedane jõelõik ja tehiskärestik. See oli Vasalemma liikidele suur võit, nüüd on neil jõel liikumiseks vaba teed ligi 50 kilomeetrit ehk kuni Kernu paisuni.

2024. aastal eemaldati ka üks kivipais Hendrikhansu ojalt, mille tulemusel avanes kaladele ligi 1,5 kilomeetrit elupaiku järgmise paisuni.

Kaks Lõuna-Eesti jõge saavad vabaks
Hendrikhansu oja taastamine jätkus ka 2025. aastal, kui eemaldati järgmine voolamist takistanud rajatis. Kui suuremate paisude puhul kasutatakse tavaliselt rasketehnikat, siis see töö tehti käsitsi RMK töötajate ühisel jõul.

2025. aasta suurimate töödena valmisid paisude eemaldamised Pärlijõel ja Elva jõel. Võrumaal eemaldati Pärlijõelt Ala-Raudsepa pais ning Tartumaal lammutati Elva jõe Uderna lõigus Rundsoveski paisuvare. Nende tööde tulemusel avati rändekaladele kokku ligi 44 kilomeetrit uusi liikumisteid. Taastati jõgede loomulikum veerežiim ning paranesid jõeforelli, harjuse ja teiste vooluveekogude liikide elutingimused.

2026: rekordiline aasta
Käesolev aasta on kujunenud RMK vooluveekogude taastamise töödes rekordiliseks. Kui varasematel aastatel keskenduti üksikutele suurematele rändetõketele, siis tänavu jõuti korraga mitme olulise paisuni eri paigus üle Eesti.

Võsu jõel eemaldati Ojaäärse II pais, mis oli järjekordne samm jõe loodusliku seisundi taastamisel ja kalade rändetee avamisel.

Pärnumaal eemaldati Aruküla pais. Töö paistis silma selle poolest, et pais lammutati talgute korras ning kogu ettevõtmine võttis aega vaid umbes poolteist tundi. Tulemuseks oli kaladele taas avatud jõelõik ja looduslikum voolurežiim.

Pärlijõel likvideeriti järjekordne rändetõke, seekord jõe kõige ülemine pais. Koos juba tehtud ja eesootavate taastamistöödega on tulemuseks järgmisel aastal täielikult avatud jõgi.

Valgamaal taastati jõesäng Koorküla paisukohal Õhne jõel. Paisu eemaldamise kõrval panustas objektil ka Transpordiamet, kes rekonstrueerib seal Veskijärve silla, see töö on lähiajal valmis saamas. Pärlijõel ja Õhne jõel valminud töid saame näidata juba mõne nädala pärast.

Miks on ka väikesed paisud tähtsad?
Kuigi tähelepanu pälvivad sageli suuremad paisud, võivad ka väikesed paisud ja paisuvared olla kaladele ületamatuks takistuseks. Isegi madal ja pealtnäha tühine pais takistab selliste liikide ja nende noorjärkude nagu lõhe, forelli ja jõesilmu pääsu nende peamistele kudemis-, toitumis- või talvitusaladele. Väikesed jõed ja ojad toimivad sageli kalade “sünnitusmajadena”, mistõttu mõjutab sealne takistus suuremate veekogude kalavarusid. Lisaks muudavad väikesed paisud jõe looduslikku voolurežiimi, koguvad setet ja tõstavad veetemperatuuri, mis halvendab vee kvaliteeti.

Seetõttu võib isegi ühe väikese paisu eemaldamine anda suure mõju kogu jõe ökosüsteemile. Iga avatud jõekilomeeter aitab taastada looduslikku elurikkust ja muudab jõed vastupidavamaks tulevastele muutustele.

Kõik RMK paisutööd aastate kaupa:

RMK vooluveekogude taastamistöid ja paisude eemaldamist on rahastatud Euroopa Liidu LIFE programmist ning Ühtekuuluvusfondi projektidest „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“, „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine: soode, märgade metsade ja vooluveekogude taastamine“ ning „Vooluveekogude tervendamine (kalade rändetingimuste tagamine lõhejõgedele rajatud paisudel)“.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse