Räägime puu otsas kasvavast kanalihast

Blogi
08.06.2020
Maria Plink

„Parem juba kanaliha maitsega seen
kui seenemaitsega
kanaliha.“
/A. Tarassov/

Veel kümmekond aastat
tagasi võis suurt sirmikut (Macrolepiota
procera
) leida peaaegu kõigist
metsadest, kuna kogemusteta
seenelised läksid sellest
ettevaatlikult mööda. Tõepoolest, väljanägemise järgi võib selle mittesöödavaks liigitada. Nüüd on sirmik aga niivõrd populaarseks muutunud, et seda kohtab üha harvemini. Seda korjatakse aktiivselt, valmistatakse toiduks ja kiidetakse kui kanalihamaitsega delikatessi. Vaat millised on mükoloogia-alase valgustustegevuse
viljad!

Nüüd aga, näib, on ilmunud uus moeseen, rahvas on avastanud musta pässiku (Inonotus obliquus), kuid seda
hoopiski mitte maitseomaduste tõttu. Sellele seenele hammas peale ei hakka, seda sõna otseses mõttes, ka noaga pole võimalik lõigata, vaid üksnes kirve või saega. Seda seent hinnatakse hoopis ravivõime tõttu.

See seen aga, millele me selles loos tähelepanu juhime, ühendab endas nii raviomadused kui ka erakordse maitse – nii-öelda kaks ühes, mis on puuseene
puhul väga ebatavaline. Ja mul on tunne, et varsti läheb selle seenega samuti nagu kahe
ülalnimetatugagi, et seda enam naljalt metsast ei leia!

Tegevuskoht

 

 

Toila-Oru on populaarne puhkekoht nii Eesti elanike kui väliskülaliste jaoks. Siia sõidetakse nii SPA-keskuse külastamiseks, meditsiiniliste protseduuride kuuri läbimiseks ja Soome lahe peaaegu alati külmades voogudes suplemiseks kui ka selleks, et lihtsalt kõndida möödunud sajandi alguses kaupmees Grigori Jelissejevi
poolt Pühajõe orgu ja selle ümbrusesse rajatud pargi varjulistel alleedel ja radadel.

Tema korralduste kohaselt toodi ja istutati
siia
sadu taimi kogu maailmast, mida ei saa meie piirkonnas kuidagi teistviisi nimetada kui imelisteks.

Kus mujal, kui mitte siin, saaksite veel näha berliini papleid, suhkrukaske või madalat ebaküdooniat?

Berliini paplite (Populus x berolinensis) allee

Madala ebaküdoonia (ladina keeles Chaenoméles japónica)
õitega oks

No ja kuna siin kasvavad
imepärased puud, siis peab siin
leiduma ka nendega mükoriisat moodustavaid imelisi seeni. Salajases lootuses niisuguseid leida ja saada esmaavastajaks ma mõnikord mööda parki ja jõekallast uitangi. Seni pole leidnud. See-eest olen märganud paljusid muid iseäralikke asju: näiteks olen ma üksnes siin alatasa kohanud murumunasid ja vääveltorikuid.

Peakangelane

Vääveltorik (Laetiporus sulphureus)

Põhja-Ameerikas
nimetatakse seda seent kanalihaseeneks – Chicken mushroom ja peetakse
delikatessiks. Tõepoolest, noorena võib see pehme, mahlane ja meeldiva lõhnaga tiheda lihaga seen pärast 40-minutilist keetmist ja teatavaid kulinaarseid manipulatsioone teid oma maitsega mitmesuguste roogade hulgas üllatada.

Seenekübara pealmise osa värvuses on
üheskoos kollased, oranžid, roosad, punased ja telliskivipunased

toonid

Vene keeles kutsub rahvas
seda seent nõiaväävliks (ведьмина сера), selle põhjuseks pole aga ilmselgelt mitte üksnes kollakasoranž ja väävlikollane
värvus, vaid ka seene omadus
kahjustada parasiidina mitmeid, peamiselt aga lehtpuuliike. Nende hulgas on tamm, saar, pappel, pärn, kastan, paju ja teised. Tuleb ette, et
see seen kasvab ka okaspuudel nagu kuusk, mänd, lehis, kuid siis ei ole see söödav. Samuti ei sobi söögiks paplilt või pajult korjatud seened, ilmselt muudab nende puude kibe koor ka seene kibedaks.

Vääveltorik ehk väävlik okaspuul. Foto: Irina Uhhanova

Seene raviomadused on tingitud antibiootikumisisaldusest. Vääveltorikul on kasvajate vastane ja antibakteriaalne toime. Ollakse seisukohal, et selle seene söömine tugevdab immuunsüsteemi. Just seda meil aga tarvis ongi kõikvõimalike viiruste
järjekordsete lainete eelõhtul. Ptüi-ptüi-ptüi!

Olge terved ja hoidke
ennast!

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025