Rahvusvaheline imerohi

Blogi
20.10.2016
merike.bezrodnaja

Mäger ei ole miski gurmaan. Selle tabavalt oportunistlikuks omnivooriks tituleeritud apla eluka kehamassist moodustab vastu talve kõige optimistlikumatel andmetel kuni 70+ % puhas rasv ja seda ei saavuta ninaesise osas väga valiv olles.

Talveund magavate ja taliuinakut tegevate imetajate organism vajab teatud rasvhappeid, mida looma enda organism ei ole võimeline sünteesima. Seetõttu ongi elukal vaja end vastu talve rasva süüa, et garanteerida eluliselt oluliste toitainete varu keerulistes kliimaoludes vastu pidamiseks. Umbes nii nagu inimesed vanasti talveks liha tünni soolasid või tänapäevalgi koduaiasaadusi või metsaande purki pistavad.

Talve tulles võib suvel 10-15 kg kaaluv mäger oma kaalu kergitada 15-20 kg. Vanad suured isasloomad võivad aga enne taliuinakut kaaluda isegi üle 30 kg. Rasv ladestub peamiselt nahaaluses koes, vähem ka lihastes, maksas või siseorganite ümber. Farmakoloogilisest aspektist on huvipakkuvad mägra maksast leitud polüsatureerimata rasvhapped.

Rammusa looma rasv on maailma eri nurkades läbi aegade olnud populaarne loodusravim. Mägrarasvale omistatakse tohutul hulgal erinevaid kasulikke omadusi ja lausa imetabast ravitoimet. Päris alusetu see oletus ei olegi, sest on kindlaks tehtud, et see sisaldab kortikosteroide, mida kasutatakse laialdaselt näiteks astmaravimites.

Liigsöömine teeb uniseks, laisaks ja paksuks. Veel kuu aega tagasi ei näinud sellist pilti, et mäger end heast peast käntsti uru ette magama keerab, aga talveks valmistuv loomake kipub peale järjekordset kõva kõhutäit väsima.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026