Sulgeti Mõrdama raba ümbritsevaid kuivenduskraave
2023. aasta oktoobris lõppesid Mõrdama raba servaalade kraavide sulgemistööd. Mõrdama raba asub Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas. Veerežiimi taastamiseks sulgeti 17,5 km kraave ning suletud kraavidele rajati veevoolu tõkestamiseks ja hajutamiseks 184 paisu. Taastamistöö projekti koostas RMK hankel Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning töö maastikul teostas Valmap OÜ.
Mõrdama rabas ja raba ümbruses suletud kraavid.
Taastamistöö aluseks oli Mõrdama loodusala kaitsekorralduskava 2014-2023, kus kraavide kuivendav mõju on esitatud kõigi soo- ja soometsa elupaikade puhul kõige olulisemaks negatiivseks mõjuteguriks ning kavandatud meetmena oli nähtud ette kraavide sulgemist. Kaitsekorralduskavas on kraavide sulgemist peetud vajalikuks ka metsise elupaikade säilitamiseks ja must-toonekure toitumisalade hääbumise vähendamiseks.
Niisiis, kaitsekorraldusest tulenev loodusliku veerežiimi taastamistööde eesmärk oli kraavide negatiivse mõju vähendamine Mõrdama rabale, raba ümbritsevatele siirde- ja õõtsiksoodele, ning siirdesoo- ja rabametsadele ning tingimuste loomine Viluvere metsise elupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Taastamistööd mõjuvad toetavalt ka must-toonekure toitumisala säilimisele ning sookooslustega seotud liikidele (nt kaitsealustele taimedele ja raba haudelinnustikule).
Rabast vee välja juhtimise tulemusena on rabale levinud mitteiseloomulik puittaimestik, muutunud on ka rabakooslustele iseloomulik elustik. Tänapäevasel ortofotol paistab kuivendatud aladel puittaimestiku pealekasv selgelt välja. Raba ümbritsenud siirde- ja madalsoodest olid aja jooksul mitmel pool kujunenud kõdusoometsad. Taastamistöö tulemusel paraneb raba, siirde- ja õõtsiksoode, siirdesoo- ja rabametsade seisund, peatub metsise elupaiga kõdusoostumine, säilib must-toonekure toitumisala ning paranevad tingimused rabaga seotud elustikule.
Mõrdama raba kuivendamise alguseks võib pidada ajavahemikku 1895-1918 kui kaevati raba poolitav kraav (sinine joon), millega ühendati rabast põhja pool voolav Uru oja (nimetatakse ka Hirve peakraaviks) rabast ida pool kulgeva Sauga jõega. Arvatavasti kasutati seda kraavi palgiparvetamiseks. Nii Uru oja kui Sauga jõgi on kahel pool raba samuti sirgeks kaevatud. Rabast lääne pool olevad esimesed kuivenduskraavid rajati vahemikus 1894-1922. Idapoolsed kuivenduskraavid rajati arvatavasti vahemikus 1978-1989.
Pilte tehtud tööst:
Väljavool rabast on suletud.
Suletud kraav kõdusoostunud metsas.
Vee kiire väljavool rabast on takistatud.
Mõrdama rabas suletud kraav.
Siin oli Mõrdama rabast väljuv ja metsise elupaika läbiv kraav.
Siin oli Mõrdama raba kuivendanud kraav.
