Koerad on täisväärtuslikud pereliikmed, keda võetakse üha sagedamini kaasa ka metsa- või matkaradadele seiklema minnes. RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt ja PetCity Rannamõisa loomakliiniku veterinaararst Gerlin Järvela jagavad häid nõuandeid, millele võiks iga koeraomanik enne lemmikuga metsa minekut mõelda.
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees
Tänapäeva ühiskond on suures osas linnastunud ja kiire elutempo tõttu ununeb meil tihti aeg maha võtta ning loodusesse jalutama minna. Tegelikult on see vajalik nii lemmiklooma kui ka inimeste jaoks, sest lisaks olmemuredest eemale saamisele aitab metsas käimine ka stressi maandada ning mõjub hästi nii inimese kui ka lemmiklooma vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Metsas käimine mõjub hästi nii koerale kui ka inimesele
Järvela sõnul on suur vahe, kas jalutada oma koeraga linnas majade vahel või looduses. Looduskeskkonnas on tunduvalt vähem müra, samuti annab see võimaluse koeral ja loomaomanikul koos kvaliteetaega veeta. „Metsas käies saavad koer ja peremees end värskes õhus liigutada ning metsas käimine turgutab nii inimeste kui ka koerte vaimset tervist. Metsas on palju erinevaid lõhnu, mida lemmikud saavad seal tundma õppida ja nii-öelda taga ajada,“ sõnas Järvela. Kuna tema sõnul kanduvad peremehe liikumisharjumused koerale üle, on oluline, et peremees leiaks aega oma lemmiklooma jaoks ning võtaks mõnikord tavapärase jalutusringi asemel koduümbruses ette ka veidi pikema tiiru looduses.

Hoia koer alati rihma otsas
Kuigi tihtipeale lasevad koeraomanikud oma lemmikul vabalt ringi joosta, et pakkuda neile vabaduse tunnet ning muuta õues käimine nauditavamaks, kaasneb sellega mitmeid riske koerale endale, samuti kaasliiklejatele ning metsas elavatele loomadele ja lindudele.
Veterinaararsti sõnul juhtub suurem osa traumadest koertega just siis, kui neil vabalt joosta lastakse. „Kui koerad rihmast lahti lastakse, kipuvad nad tihti jooksma ja tormama, mistõttu tekitavad nad endale igasugu traumasid, sealhulgas oksatraumasid ja suuremaid haavu. Mõnikord satuvad oksad silma ning tuleb ette ka tõsisemaid vigastusi,“ tõdes Järvela.
Talvel tuleb oma lemmikutega olla eriti ettevaatlik, kuna jää ja lumekoorik ei mõju nende käppadele hästi. Samuti tuleb tähelepanelik olla veekogude läheduses, sest koerad ei taju, kas veekogu peal on tugev või nõrk jää, mistõttu on koeral suurem oht läbi jää vajuda.
Oma lemmiku rihmas hoidmine on oluline ka teiste matkarajal olijate ning metsloomade ja lindude heaolu tagamisel. Kuigi iga koeraomanik võib arvata, et tema lemmik on sõnakuulekas ega tee kärbselegi liiga, tuleb sellegipoolest ette juhtumeid, kus koera instinktid tema üle võimust võtavad, ning sellised olukorrad võivad lõppeda tõsiste traumadega nii koerale endale kui ka teistele osapooltele.
Isegi kui metsas käies ühtki teist liiklejat läheduses ei viibi, on Karrofeldti sõnul siiski mõistlikum oma koer enda läheduses hoida, sest koerte haistmismeel ja kuulmine on inimeste omast tunduvalt paremad, mistõttu võivad nad läheduses oleva looma või linnu lõhna meist varem tuvastada ning puhtast uudishimust peremehest eemale joosta.

Vali sobiv matkavarustus
Lemmikuga metsa minnes tuleb peremehel enne korralikult läbi mõelda, kui kauaks välja minnakse, milline ilm õues on ning kui tihe on koera karvkate, sest sellest sõltub, kui palju ja mida tuleb matkale kaasa võtta.
Kindlasti on oluline, et koera jaoks oleks kaasas puhas joogivesi, sest kuigi tihti lastakse koertel vett juua erinevatest looduslikest veekogudest, ei ole Järvela sõnul seisvatest veekogudest joomine koera tervise seisukohast mõistlik, kuna seal leidub hulgaliselt mitmesuguseid haigustekitajaid.
Eriti tähelepanelik tasub olla talvel ja tuuliste ilmadega, mil pikaajalise väljas olemise tagajärjel võib koeral külm hakata. Samuti tuleb mõelda enne, kui koer vette ujuma lastakse, sest ka tema keha võib niiskena tuule käes jahtuda, mistõttu tasub ujuma minnes oma lemmikule vihmakindel keep või jope kaasa haarata.
„Riietuse vajadus sõltub koeratõust, tema aluskarva paksusest, lemmiku aktiivsusest ja suurusest. Lisaks tuleb enne mõelda, mida temaga koos tegema minnakse – on suur vahe, kas koeraga käiakse lihtsalt kiirel jalutuskäigul, pikemal matkal või minnakse temaga treeningule,“ selgitas Järvela.
Pikemale matkale minnes tasub koerale kaasa võtta ka väike vahepala või turgutav maius, sest väljas olles on koer aktiivsem. „Minul on alati taskus olemas mõni maius, millega ma oma lemmikut tema käitumise ja sõnakuulelikkuse eest premeerida saan,“ sõnas Karrofeldt.
Veendu, et koeral on vajalikud vaktsiinid tehtud
Kuna metsas liigub palju loomi ja putukaid, on oluline oma lemmikut nende kaudu levivate haiguste eest kaitsta. Selleks peavad koeral tehtud olema iga-aastased korralised vaktsiinid. „Metsas on koertele konkreetsed ohud, mille vastu aitavad vaktsiinid – näiteks kannavad rebased ja teised metsloomad edasi koerte katku, mis võib olla vaktsineerimata koerale nakkav ja halvimal juhul isegi surmav. Samuti on oluline puugihooajal panna oma lemmikule peale puugitõrje, kuid seda ei tehta kindlasti vahetult enne metsa minekut, vaid vastavalt kindlale preparaadile, mida koera peal kasutatakse,“ sõnas Järvela.
Eestis kestab puugihooaeg vastavalt ilmale enamasti aprilli algusest oktoobri lõpuni, seega tasub veenduda, et lemmik on sel perioodil puukide poolt levitavate haiguste eest kaitstud. „Kuigi metsas võib igasugu asju juhtuda, on looduskeskkonnas jalutamine looma füüsisele kui vaimule tunduvalt parem kui linnas majade vahel seiklemine. Nii kaua, kuni me ise tagame oma looma tervise ja ohutuse ning anname omalt poolt maksimumi, on kõik ohud minimaalsed,“ kinnitas Järvela.

Hoia loodust ja ära jäta endast midagi maha
Kuigi seiklejahingega loodussõpradele meeldib metsa sihipäratult uitama minna, soovitab RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt koeraga matkale minnes eelistada ettevalmistatud teeviitadega matkaradu, et vältida eksimisvõimalust ning tagada turvaline matkakogemus nii endale kui oma lemmikule. „Riigimets on avatud kõigile, ka neljajalgsetele sõpradele, aga kindlasti tasub meeles pidada, et lemmikloom, kes matkale kaasa võetakse, on omaniku vastutusel. Kõigi matkarajal liiklejate turvalisuse ja heaolu tagamiseks on oluline, et omanik suudaks oma koera kontrollida ja tema järelt koristada ning vältida seeläbi teistele matkajatele ebameeldiva üllatuse tekitamist,“ sõnas Karrofeldt.
Leia parim matkarada!
Kuna Eesti on suures ulatuses kaetud metsaga, leiab igaüks endale kindlasti sobiva metsaraja, kuhu lemmikuga uudistama minna. Sobivaima matkaraja leidmiseks tasub alla laadida RMK rakendus „Loodusega koos“, mis aitab metsas olles navigeerida ning juhatab loodusesõbrad parimate matkaradadeni.