Tänavune esimene suur metsapõleng oli Lääne-Virumaal Porkuni metskonnas, kus
eile keskpäeval avastati enam kui 83 hektaril levinud metsatulekahju.
Praeguseks on päästeametnikud ja metskonna töötajad suure tule kustutanud
ning valvavad tulekahjuala. Lähipäevil selgitavad spetsialistid metsale
tekitatud kahju.
Suurema kahju tekitas tuli mõned aastad tagasi istutatud metsakultuurile,
raieküpses metsas oli tegemist pinnatulega, mis enamasti tüvesid ei kahjustanud.
Esialgsetel andmetel oli mets põlema läinud tahtliku mitmest kohast süütamise
tulemusena.
Valdavalt on metsatulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. Riigimetsa
Majandamise Keskus paneb kõigile südamele, et metsas käies pöörataks
tuleohutusele suurt tähelepanu. Metsad on kuivad ning tuleoht väga suur.
Suur metsatulekahju võib süttida hooletult tehtud või kustutatud lõkkest, aga
ka maha visatud sigaretiotsast. Lisaks lõketest alguse saanud põlengutele on
levinud ka tulekahjud, mis süttivad metsa jäetud klaasikildude tõttu.
Hoolimatute piknikupidajate lõhutud pudelite killud koondavad päikesekiired ning
tuli ongi lahti.
Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.
Eesti metsadest on riigimetsa alla poole ehk umbes 0,8 miljonit hektarit.
Riigimetsaressursi üldtagavara on umbes 151 miljonit tihumeetrit ja aastane
juurdekasv 3,8 miljonit tihumeetrit. 1999. aastal raiuti metsade hooldamise,
uuendamise ja puiduvarumise eesmärgil riigimetsas 2,7 miljonit tihumeetrit
puitu.
RMK netokäive 1999. aastal oli auditeerimata andmetel 745,3 miljonit krooni.
Vastavalt metsaseadusele kanti riigieelarvesse ja keskkonnafondi 149,3 metsatulu
ning ärikasum oli 37,3 miljonit krooni.
Täiendav info:
Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee