Tähistati Vilsandi rahvuspargi rajaja Artur Toomi 126. sünniaastapäeva

Uudis
11.01.2010

6. jaanuaril, Artur Toomi 126. sünniaastapäeval, meenutati pargi rajajat sõnavõttudega Vilsandi Rahvuspargi keskuses, Loona peamajas ning fotode ja materjali väljapanekuga Loona näitusemajas. Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja RMK viisid ühise pärja tema sümboolsele hauale Kihelkonna kalmistul.

Artur Toomi poolt kodanikualgatuse korras linnukaitseks 1906.aastal Kihelkonna kirikumõisalt renditud 6 meresaart panid alguse reaalselt toimivale looduskaitsele. Esimesena huvitusid linnuriigist Riia Loodusuurijate Seltsi teadlased. Ringkäik Saaremaal ja Vilsandil valmistas neile suure üllatuse ja Riia Loodusuurijate Selts taotles Vaika saarte rendiõigust endale koos teadusliku linnustiku uurimise ja juhendamisega. 14. augustil 1910 sõlmitigi uus rendileping ja rõngastati esimene lind Vaikadel. Seda päeva loetaksegi Eesti ja Baltimaade looduskaitse alguseks.

Vilsandi tuletorni ülevaataja ja merepääste ning hüdrometeoroloogiajaama juhataja Artur Toom jäi ka Vaika linnuriigi ülevaatajaks ja propageerijaks. Looduskaitselise tegevuse tunnustuseks hakkas rahvas teda austavalt kutsuma Vilsandi linnukuningaks.

Artur Toomi teeneid on navigatsiooniohutuse tagamise eest Läänemerel nii tsaariajal kui Eesti Vabariigi ajal hinnatud 10 ordeni ja medaliga, kuid alles oma elutee lõpus sai ta tunnustuseks Eesti Looduskaitse Ühingult rinnamärgi. Siiski meenutatakse teda eeskätt väga armastatud looduse propageerijana ja linnukaitsjana, külastustegevuse edendajana ja loodusmuuseumi rajajana Vilsandi saarel koostöös Tartu Ülikooliga.

Artur Toom suri represseerituna 1942 aastal Venemaal vangilaagris.

Lisateave:
Kadri Kullapere
RMK loodushoiuosakonna teabespetsialist
Tel 5301 2772
E-post kadri.kullapere@rmk.ee
www.rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026