Eesti pikim matkatee nüüd 820-kilomeetrine
Laupäeval,
13. juunil avab RMK Eestit läbiva matkatee võrgustiku 192 km pikkuse
lisalõigu
Perakülast Aegviitu. Sellega on valmis saanud RMK matkatee teine haru
ehk 820-kilomeetrine teekond Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele.
“Matkateeks
oleme sidunud eelkõige olemasolevaid RMK radu ja puhkeobjekte, ent
rajatud on
ka täiesti uusi teid ning peatuspaiku,” kirjeldas RMK loodushoiu
osakonna juhataja Marge Rammo Eesti pikima matkaraja uut lõiku. Teekond
Perakülast Aegviitu viib matkalised põnevatesse paikadesse Lääne- ja
Harjumaal, olles sobilik eelkõige jalgsi liikumiseks.
„Laulva liivaga Nõva ja Keibu rannad, müstiline türkiissinise veega
Rummu karjäär, Padise kloostri varemed, Harjumaa sügavad metsad ja iidse
pühapaigana tuntud Saula siniallikad,“ loetles Marge Rammo mõningaid
huvitavaid kohti raja ääres.
Kokku kulgeb vaheldusrikas 820-kilomeetrine Peraküla-Aegviidu-Ähijärve rada läbi üheksa maakonna
ning sellele jäävad mitmed Eesti kõige-kõigemad loodusväärtused.
Pika
matkatee Peraküla-Aegviidu lisalõik avatakse matkasõprade päeval, mis
toimub laupäeval,
13. juunil kell 11-15 RMK Nõva looduskeskuses. Lisaks kogenud matkajate
nõuannetele saab kogupereüritusel sõlmida tutvusi teiste matkalistega,
osaleda võistlustel ja võimelda legendaarse Viive Ernesaksa klaverimängu
saatel. Iga matkasõprade päevale eelregistreerunu
saab soovi korral tasuta isikliku RMK matkateelise passi, mis annab
edaspidi soodustusi ja hüvesid pika matkatee läbimisega seotud kohtades
ja mille soetamine on hiljem tasuline. Üritusele saab registreeruda siit.
RMK
pikal matkateel on praegu kaks haru – Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km
pikkune haru
ning 2012. aastal valminud 375 km pikkune Oandu-Aegviidu-Ikla haru.
Järgmisena võtab RMK ette kolmanda haru rajamise Kirde-Eestist
Lääne-Eestisse. See loodetakse valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti
Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva. Matkatee kõikide harude
sõlmpunktiks on Aegviidu.
RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste
hoidja, kaitsja
ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks
loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka
Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula
kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd
saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
