Kiirem ja selgem – RMK digitaliseerib puidumüüki
Riigimetsa Majandamise Keskus on arendamas välja digitaalset puidumüügi keskkonda, et tagada maksimaalselt läbipaistev, usaldusväärne ja efektiivne puidumüügi protsess, rõhutas RMK puiduturustuse osakonna juht Esko Oras konverentsil „Puidutööstuse äriplaan 2026“.
„Oleme teinud esmased analüüsid ning loonud tegevuskava, kuidas jõuame digitaalse keskkonnani. Loodame selle valmis saada järgmise aasta jooksul. Tahame teha head ning läbimõeldud asja, arvestades ka klientide kasutuskogemust – lihtsus ning läbipaistvus on märksõnadeks,“ rääkis Oras ettekandes puidusektori esindajatele.
Tänane müügiprotsess kestab enamasti 30-40 päeva – müügiteate avaldamisest kuni lepingu sõlmimiseni.
„Selle aja jooksul võib nii mõndagi muutuda. Soovime kogu protsessi pikkuse viia 10 kalendripäeva lähedale. Kiiremini saadaval infol on arvestatav mõju tööstuse kindlustundele teha kokkuleppeid oma koostööpartneritega. See lisab operatiivsust reageerimaks keskkonnamuutustele,“ lausus RMK puiduturustuse juht.
Orase kinnitusel saab tegemist olema kompaktse keskkonnaga, kust saab kiirelt ülevaate pakkumistest, lepingu täituvusest, arvetest, kehtivatest lepingutest. Kliendi info on ülevaatlik ning alati ajakohane.
Lisaks läbipaistvusele ja efektiivsusele peab RMK puidumüügi ülesehitus toetama ka seda, et riigimetsast varutud puidust loodaks võimalikult kõrget lisandväärtust ja seda Eestis kohapeal. „Teisisõnu, mahust olulisem on see, mida selle kvaliteetse puiduga tehakse ehk millist väärtust luuakse,“ sõnas Oras.
Kui kestvuslepingutega müüb RMK puitu ainult kohalikele töötlejatele, siis vähemväärtuslik paberipuit on seni liikunud suuresti ekspordiks. Sestap on RMK viimased kaks aastat aktiivselt panustanud turukeskkonna loomisesse, mis soosiks investeeringuid puidu biokeemiliseks väärindamiseks, korraldades müügiprotsessi paberi- ja hakkpuidule. Protsess kestis üle aasta, kaasas laiapõhjalist ekspertkomisjoni ning lõppes kümneaastase kestvuslepingu sõlmimisega Viru Keemia Grupiga.
“Oleme veendunud, et puidutööstuse tulevikuinvesteeringute eelduseks on toormelepingud, mis tagavad kindluse pikemaks perioodiks. Lähiaastate perspektiivis oleme plaanimas uut pakkumiste vooru hakk- ja küttepuidu keemiliseks või mikrobioloogiliseks väärindamiseks,“ lausus Oras.
Oras võrdles oma ettekandes ka Eesti ja Soome seniseid arenguid. Eestis on puidutööstus viimase 15 aasta jooksul arenenud kiiremini, pakkudes kuni kaks korda suuremat lisandväärtust metsamaa hektari kohta. See on saavutatud tänu edukatele investeeringutele puidu mehaanilisse puidutöötlemisse, mis on tõstnud Eesti konkurentsivõimet. RMK senistel kestvuslepingutel on olnud selles protsessis Orase hinnangul kaalukas roll.
