RMK asub kaitsma lendoravate liikumiskoridore riigimetsas
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK
kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47
teadaolevat lendorava elupaika riigimaal.
Ohustatud või ebasoodsas seisundis olevate liikide kaitse on
üks RMK tegevuse eesmärke. Lendorava puhul on senine riiklik poliitika
keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. „Kaitsest ei tule
aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja
paljuneda,“ selgitas RMK loodusliku
mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse. „Seetõttu on RMK võtnud endale
kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja
aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti
metsades.“ Liikumiskoridoride kaitse põhimõtted loodetakse lisada ka
keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel olevasse riiklikku lendorava
kaitse tegevuskavva.
Teadaolevalt elavad lendoravad Eestis peamiselt Alutaguse
piirkonnas Lääne- ja Ida-Virumaal. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo
Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate
elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile kantud liikumiskoridorid
võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigimetsamaad ning nendele
aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on
1,5-2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on
võimalik varjuda, puhata ja toituda.
Lendoravauurija Uudo Timmi sõnul on lendoravatel suured
kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt
vaid kaks-kolm emaslooma. „Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade
liikumine erinevate elupaigalaikude vahel,“ sõnas Timm. „Samas ei saa
lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu
on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline.“
Uudo Timmi sõnul on Eestis viimastel aastakümnetel
registreeritud üle saja lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal
aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle
60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule
asustatud elupaikade arv jäänud 30-35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel
keskkonnastrateegias seatud eesmärgist (60).
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK
teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab
metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma
puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad
Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome
ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab
üle 700 inimese.
