Lendorava leidudega eraldised arvestab RMK koheselt hoiumetsade kategooriasse, mis tähendab, et neil aladel metsa ei majandata, seal kehtib kõige rangem kaitse. Kui Keskkonnaameti spetsialistid eraldised üle vaatavad ja leiukoha piiritlevad, siis rakendub riigimaal range kaitse kogu leiukoha ulatuses.

Kokku uurisid RMK töötajad lendoravale sobilikke elupaiku tänavu 840 hektaril, kus läbiti 212 kilomeetrit. Kontrollitud alade seas olid nii juba lendorava levikuvõrgustikku kuuluvad elupaigad kui ka need metsad, mis võiks loomale sobida.

Igakevadist lendorava seiret teevad RMK töötajad aastast 2013, mil alustati lendorava levikuvõrgustiku planeerimisega. Võrgustikuga tagab RMK, et teadaolevate lendorava elupaikade vahele loodud koridoridega säiliks elupaikade vaheline ühendus. „Levikukoridorid tähendavad seda, et tagame teadaolevate elupaikade vahel lendoravale sobiva kõrgusega metsa olemasolu – lendorav vajab seda elupaikade vahel liikumiseks,“ selgitas Margus Pensa.

Pensa sõnul peab liikumiskoridoris kasvama vähemalt 12-meetriseid lehtpuid või vähemalt 15-meetriseid okaspuid. Soomes on see kõrgus Pensa ütlust mööda minimaalselt 10 meetrit.

Liikumiskoridoridesse kuuluv mets erinevalt lendorava elupaigana määratletud metsast range kaitse alla ei kuulu, küll aga hoitakse ja kujundatakse koridore metsamajandamistööde käigus.

RMK tehtav seire riigimetsas on osa lendorava riiklikust seirest, mida koordineerib Keskkonnaamet. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Lisainfo:
Margus Pensa
RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist
margus.pensa@rmk.ee
5627 7115

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse