RMK on eraomanikelt ostnud kaitsealuseid maid 30 miljoni euro eest

Uudis
16.01.2026

Riigimetsa Majandamise Keskus ostis mullu eraomanikelt rekordilised 911 hektarit looduskaitselist maad, enam kui 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitseliste maade ostuks suunanud üle 30 miljoni euro ja omandanud kokku 2500 hektarit kaitsealust maad.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran märkis, et looduskaitseliste eramaade riigiomandisse ostmise ülesanne on sätestatud omaniku ootustes. Efektiivse ja kasumliku metsamajandajana on RMK-l võimekus seda ootust täita.

„Metsade majandamisest teenitud tulu oleme kasutanud piirangutega eramaade omandamiseks alates 2018. aastast ning viimastel aastatel üha kasvavas tempos. Möödunud aastal ostsime riigi omandisse üle 900 hektari ja suunasime sellesse üle 10 miljoni euro,“ lausus Marran.

“Sellises mahus maade omandamine on võimalik tänu RMK inimeste heale tööle – ilma tulemusliku metsamajandamiseta ei oleks sellist tulu ega ka võimalust,” lisas ta.

Eraomandist riigi omandisse jõuab looduskaitseliste piirangutega maa eraomaniku soovil, kui selle kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist, näiteks keelates valmiva või küpse metsa puhul uuendusraied.

Protsess on korraldatud nii, et riigile ostetavate maade valiku loodusväärtuste alusel teeb keskkonnaamet, määrates ka õiglase hinna. Maade omandamise üle otsustab kliimaministeerium. RMK sõlmib maa müüjaga lepingu, kannab eraomanikule raha ja ostetud maa läheb RMK üldisesse maafondi. 

Mullu detsembri seisuga oli riigile omandamise ootejärjekorras üle 460 kinnisasja. RMK 2026. aasta eelarves on looduskaitseliste maade omandamiseks ette nähtud 10,8 miljonit eurot.

RMK hallata on 1,07 miljonit hektarit riigimetsa, millest kaitsealuse metsa osakaal moodustab 44% ja majandatava metsa osakaal 56%.

Operatiivsete andmetega riigimetsa kohta saab tutvuda RMK kodulehel.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026
Blogi

VIDEOD: Alla ja Ruudi tibud said rõngad jalga

Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.
08.06.2026