RMK taastab Harilaiul kahe hektari ulatuses kõre elupaika
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab Saaremaal Harilaiu poolsaarel Silmakaela piirkonnas kahe hektari suurusel alal kõre elupaiga taastamistöid. Tööde eesmärk on parandada I kaitsekategooria liigi – juttselg-kärnkonna ehk kõre – elutingimusi ning taastada tööalal piirkonnale iseloomulik avatud luitemaastik.
Harilaiu Silmakaelal paiknev nõukogudeaegne istutatud männikultuur on luiteelupaika sobimatu ja kidura kasvuga.
„Tegu on kunagise metsastamiskatsega, mis ei sobitu Harilaiu loodusliku ja haruldasse luitekeskkonda. Liiga tihe männik takistab avatud liiviku arengut ning piirab kõrele sobivate sigimis- ja toitumisalade ulatust,“ selgitas RMK looduskaitseosakonna spetsialist Bert Holm.
Holmi sõnul loob männikultuuri eemaldamine võimaluse kõre elupaiga laienemiseks ning aitab samal ajal piirata tema konkurendi – kärnkonna – levikut. „Avatud ja päikeseline luitemaastik soosib kõret, kuid ei paku samaväärseid tingimusi tema konkurentidele ega ka kiskjatele, kelle varjevõimalused vähenevad,“ lisas ta.
Lähima männikultuuris kasvava III kaitsekategooria orhidee – roomava öövilke – kasvukoht jääb tööalast ligikaudu 250 meetri kaugusele ning kavandatavad tööd seda ei mõjuta.
Tööde käigus raiutakse 2,2 hektari suuruselt alalt kidurad ridadesse istutatud männid, säilitades üksikud erilise kujuga või maastikku ilmestavad männid ning ka kadakad. Ala põhjaservas jäetakse alles suuremad ja tormidele vastupidavad männid. Pärast raiet peab kogu tööala olema avatud luitemaastik üksikute jändrike puude ja kadakatega.
Kõigi raiutud mändide kännud ja juurekavad eemaldatakse luitepinnasest, et taastada loomulik liivane kasvupind ja vähendada juurde lagunemisega kaasnevat väetavat mõju. Seejuures välditakse sügavate aukude kaevamist ja liiva ümberpaigutamist. Puitmaterjal veetakse alalt ära võimalikult väikese pinnasekoormusega masinatega.
„Oluline on, et taastuks looduslik liivane substraat, mis on luitekoosluste arengu ja soodsa seisundi eelduseks. Töid tehakse viisil, mis hoiab pinnasekahjustused minimaalsed,“ märkis Holm. „Kõre on üks Eesti looduskaitse sümbolliike ning iga sobiva elupaigalaigu taastamine suurendab tema püsimajäämise võimalusi,“ rõhutas Holm.
Töid ei tehta ajavahemikus 1. aprillist 31. augustini, et vältida häiringuid loomade sigimisperioodil. Tegemist on tavapärase looduskaitselise raiega sihtkaitsevööndis, mis on ette nähtud liigi tegevuskavaga ja kavandatud külastuse seisukohast madalhooajale.
Harilaiu poolsaar on inimasustuseta sihtkaitsevöönd. Tööalale lähim hoonestatud ja asustatud kinnistu paikneb linnulennult ligikaudu kahe kilomeetri kaugusel. Seetõttu ei mõjuta tööd kohalikke elanikke.
RMK paigaldab tööde ajaks Harilaiu parklasse infostendi kontaktnumbritega, et külastajad oleksid toimuvast teadlikud ja saaksid soovi korral küsida lisainfot.
Bert Holm kinnitas, et kõre on üks Eesti looduskaitse sümbolliike ning iga sobiva elupaigalaigu taastamine suurendab tema püsimajäämise võimalusi. Harilaidu loevad asjatundjad üheks väheseks kohaks Eestis, kus kõre on tagasi oma looduslikus elupaigas, mida saab laiendada ilma teisi loodusväärtusi kahjustamata. RMK on Harilaiul teinud kõre elupaigatöid ka varem ning eelmisel suvel kirjutas ajaleht Saarte Hääl, et vahepeal pea olematuks kahanenud populatsioon on taastamistööde järel hakanud uuesti kasvama.
