RMK võtab kaitse alla viimased veel kaitseta olevad vääriselupaigad riigimetsa
Riigimetsas on kõrge looduskaitselise väärtusega alasid ehk vääriselupaiku (VEP) inventeeritud alates 1999. aastast. Tänaseks on selliseid metsaosi leitud ja kaitse alla võetud 18 616 hektarit; viimane suurem inventuur viidi läbi möödunud aastal, mille tulemusel lisandus nimekirja veel 3000 hektarit uusi vääriselupaiku.
RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on ülejäänud RMK metsades VEP-de esinemise tõenäosus üsna madal. „Sellest hoolimata käivitame käesoleval aastal vääriselupaikade inventuuri veel 57 000 hektaril. Kontrollime neil metsaaladel vääriselupaiga tunnuste esinemist, et välistada väärtuslike alade sattumine raiesse,“ selgitas Tõnisson.
Vääriselupaikade inventuuri teostavad 65 RMK metsakorraldajat, kellel on olemas vastav litsents. Vaatluse alla võetakse metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem.
Vääriselupaigad on haruldaste ja ohustatud liikidele sobivad elukohad majandataval metsamaal, kus on erinevatel põhjustel säilinud mitmeid loodusmetsadele omaseid struktuure nagu näiteks väga vanad puud, suured lamavad ja surnud puud või põlenud puud. Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja hajusalt, on haruldaste ja ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline taoliste tunnustustega metsaosad säilitada.
Vääriselupaigad liigituvad riigimetsas rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsamaast 28%.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
