Täna avatav Kloostri sild aitab säilitada unikaalset luhaala
Täna
avatakse Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri
sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000
eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi
Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs
hooldatavale alale.
Matsalu
rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK
looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan
Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine
rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks. „Luha hooldamine on selle
säilimiseks aga ülioluline ja nii aitab ehitatud sild päästa
Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest,“ ütles
Tõnisson.
„Praegu niidetakse 4000 hektari suurusest Kasari luhast regulaarselt
umbes 3000 hektarit ning selleks, et pääseda luhale niitma, hiljem
niidet koristama ning heina välja vedama, on vaja ligipääsu üle Kasari
jõe.“ Kasari luha hooldatavaid alasid haldab RMK ja
need on hooldamiseks välja renditud.
Täna
avataval Kloostri sillal on veetaseme regulaator, mis tähendab, et
suurvett Kasari jõel ja seeläbi ka luhal saab
hoida vajadusel tavapärasest kauem. Kevadise suurvee ajal on peaaegu
kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud ning luhaalad pakuvad pelgupaika
avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad seal tuhanded
luiged, haned ja ujupardid.
Kloostri
sild-regulaatori ehitustööd algasid tänavu mais ning need hõlmasid
lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist
parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda
rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa
Regionaalarengu Fondist.
Lisaks
Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka
Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise
suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe
veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades
vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale
Vanajõe sängi kaudu.
RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste
hoidja, kaitsja ja majandaja.
RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali
ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses
liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust.
RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus,
Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS
Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700
inimese.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK looduskaitseosakonna peaspetsialist
tel 5691
8728
e-post
kristjan.tonisson@rmk.ee
www.rmk.ee
