Olen teise kursuse magistrant Benedicta Allala Eesti Maaülikoolist, kus õpin erialal ”Multifunktsionaalne metsanduse planeerimine ja analüüs”. Mul oli võimalus teha praktikat RMK-s septembrist novembrini. Minu peamine juhendaja oli Teele Paluots, kes töötab RMK Looduskaitseosakonnas metsaökoloogina. Teele oli väga toetav ja vastas kõikidele minu küsimustele praktikaperioodi jooksul. Meie pikkadel metsa sõitudel vestlesime huvitavatel teemadel ja ta tutvustas mulle põnevaid paiku Eestis.

RMK Tartu kontoris tutvusin erinevate osakondadega ning õppisin RMK organisatsioonilise struktuuri ja selle arenguloo kohta. Külastasin Tartu taimlat, kus sain ülevaate puuliikide kasvatamisest. Lisaks tutvusin Metsaportaaliga, mille abil saab leida ja vaadata metsaeraldiste inventeerimisandmeid. Mulle anti mõned metsaeraldiste numbrid, mille põhjal leidsin nende asukohad ja jaotuse piirkondade kaupa. Neid eraldisi käisime inventeerimas, et hinnata nende looduskaitselist väärtust ja võimalust metsakasvatuseks.

Alguses kartsin kohata metsas ohtlikke loomi, sest minu kodumaal, Ghanas, leidub metsades mitmesuguseid ohtlikke metsloomi (nt. lõvid, jõehobud, elevandid) ja mürgiseid madusid (nt. must mamba), skorpione, putukaid ja püütoneid. Tundsin kergendust, et siin on metsad ohutud. Minu juhendaja tutvustas mulle metsas kasutatavat välitöötehnikat ja seletas, kuidas erinevaid eraldisi tehnoloogia abil leida. Nägin erinevaid puuliike ja põõsaid, nagu kuused, kased, mustad ja hallid lepad, haavad, tammed, sarapuud, pihlakad ja männid. Need erinevad väga minu kodumaa puu liikidest, kus peamisteks on tiikpuu, eukalüpt, mahagon, pähklipuu, kummipuu, kapokipuu ja bambus. Neid puuliike eksporditakse paljudesse riikidesse. Olen harjunud nägema väga suuri puid, mille läbimõõt on keskmiselt 30–100 cm ja kõrgus 30-60 meetrit, sõltuvalt liigist ja vanusest. Oli huvitav näha, kui erinevad on puud siin kliimavöötmes. Märkasin, et minu kodumaal on rohkem majandatavaid puuliike kui Eestis. Esimesel välitööpäeval näitas juhendaja mulle ka Alatskivi lossi ja Varnja küla. Need piirkonnad olid huvitavad ja meeldejäävamaks tegi selle päeva veel see, et esimest korda Eestis oldud aja jooksul nägin Peipsi järve.


Esimeses metsas, kus eesmärgiks oli hinnata metsa looduslikku uuenemisvõimet, nägime kuusetaimi, kus hein looduslikku uuenemist aeglustas. Järgmisel alal nägime põtra, mis oli minu jaoks väga põnev, sest see oli esimene kord, kui nägin Eestis metslooma. Juhendaja näitas mulle ka kaitsealust sammalt, mille kohta edastasime info Keskkonnaametile.


Külastasime ka Võrumaa Mustoja maastikukaitseala metsi, mis erinesid samblike ja samblaliikide ning liivase pinnase poolest. Hindasime alal erinevate raiete võimalusi. Ühes kohas soovitasime kujundusraiet, et luua metsas täiendavaid valguslaike. Nägin ka eramaadel kasvavat metsa ja mulle avaldas muljet RMK pingutused metsa kaitsmisel. Eesti pühendumus metsakaitsele kliimamuutuste taustal on kiiduväärt. Tulles riigist, kus metsamajandus on vähem arenenud on see väga õpetlik kogemus.

Valgamaal hindasime taas metsaeraldisi. Üks ala põldude ja oja lähedal määrati lammi-elupaigaks tänu sealsetele leppadele ja taimestikule. RMK Valga kontoris tutvusin hoonega ja vaatasin Eesti metsade suurt kaarti. Inventeerisime ka röövlindude pesitsuspaiku, et saada infot nende seisundi kohta - mõned pesad olid tormis kahjustada saanud. Tagasisõidul Tartusse jäi tee peale ka Eesti kuulsaim ja vanim kaitsealune Tamme-Lauri tamm.


Käisin Pärnumaal rabade taastamise aladel koos looduskaitsetööde planeerija Ants Animäega. Taastamisalade lähedal asusid ka mõned turbakaevandusalad. Rabadesse olid paigaldatud veetaseme mõõtmiseks veemõõtjad QR-koodidega. Lisaks vaatlesime taastatud puisniitu.




Käisin koos juhendaja ja metsaökoloogide juhi Toomas Hirsega Otepää Natura metsaelupaikades. Hindasime erinevate puistute esinduslikkust ja kasvukohatüüpe. Mul oli võimalus metsakorraldajate koolituspäeva käigus näha ka Lahemaa rahvuspargi Natura metsaelupaiku: astangumetsi, luitemetsi, lammi- ja lodumetsi, vanu loodusmetsi jne. Põhja-Eesti metsad erinesid oluliselt Lõuna-Eesti omadest mitmekesiste metsatüüpide ja mullastikutingimuste tõttu.


Kohtusin Tartu kontoris ka looduskaitse osakonna rahvusvaheliste projektide koordinaatori Mihkel Järveoja ja metsakorralduse ja kaugseire osakonna juhataja Tauri Arumäega. Mihkel tutvustas RMK erinevaid looduskaitseprojekte ning nende rahastamisallikaid. Ta rääkis ka kaitsemeetmetest vältimaks ebapärlikarbi väljasuremist. Tauri tutvustas erinevaid kaugseire andmeid, mida RMK kasutab. Sain teada, kuidas RMK rakendab kaugseiret metsade majandamise praktikas.

Viimasel välitööpäeval käisin koos praaker Juhan Püüga uuendus- ja harvendusraiete alasid vaatamas. Seal nägin harvestere ja kokkuveomasinaid ning õppisin, kuidas need töötavad. Need masinad suurendavad oluliselt tootlikkust kuigi on üsna kallid. Minu kodumaal tehakse puude langetamist veel käsitsi mootorsaega, mis nõuab palju inimtööjõudu. Veel üks huvitav erinevus oli, et Eestis lõigatakse puu langetamise järel sektsioonideks, mida minu kodumaal ei tehta. Oli põnev jälgida harvesteride ja koormaveoki tööd, sest see oli minu jaoks esmakordne kogemus, mille üle olen väga rõõmus.


Kokkuvõttes oli minu RMK praktika väga hariv ja kaasahaarav. Sain väärtuslikke teadmisi metsanduse praktikate kohta ning uurisin erinevaid metsatüüpe, sidudes õpitud teooria praktilise kogemusega. See kogemus avardas minu arusaamist metsade majandamisest siin regioonis, mis erineb oluliselt minu kodumaa troopilistest metsadest.

Hästi hooldatud metsateed olid muljetavaldavad ja tegid metsadele ligipääsu oluliselt lihtsamaks, võrreldes minu kodumaaga, kus metsateed on kehvas seisukorras ja vihmaperioodil raskesti kasutatavad. Mulle avaldas muljet Eesti tõhus metsade majandamine, planeerimine ja looduskaitse, eriti tehnoloogia integreerimine ning avalikkuse juurdepääs metsa inventeerimisandmetele. Tulles troopilise vihmametsa piirkonnast, kus tehnoloogiat metsade majandamises kasutatakse vähem, oli väga huvitav näha, kuidas tehnoloogia on siin looduskaitsesse ja metsandusse kaasatud.

Minu kodumaal kuulub enamik metsamaast riigile, mistõttu oli üllatav näha, et Eestis on metsi ka eraisikute ja ettevõtete omanduses. Praktika oli väga sisukas ja meeldejääv. Olen tänulik Teelele, kes pakkus selle praktika jooksul nii palju erinevaid õppimisvõimalusi.

Praktikant Benedicta Allala