Postimehe artiklis oli lõiguke ka RMK kohta, milles mainiti, et metsamüügist teenitud miljonitest osa kulutab RMK keskkonnakaitsele. Leheloo autori sõnul on RMK Veskijärvel lasknud paarilt hektarilt taimestiku surnuks randaalida ning buldooseriga natuke kaasa aidanud, et tekiksid madalad loigud, kus kõredel hea kudeda. Kas tahtlikult või teadmatusest on artikli autor RMK rolli elupaiga hoidmisel näidanud sisuliselt olematuna.

Vastab tõele, et RMK panustab igal aastal teatud summa keskkonnakaitsele. Möödunud aastal oli RMK looduskaitsetööde maksumuseks 4,91 miljonit eurot, millest osake kulus ka töödele Veskijärvel.

Järgnevalt siis ülevaade RMK töödest Veskijärvel sõnas ja pildis:

2013. a – risoomidest ja settest puhastati viis sigimisveekogu ja kujundati nende nõlvad kõrele sobivaiks. Veekogude vahel avati pinnast, eemaldati taimestikku. Tööd tehti toona 9,4 ha suurusel alal.

2015. a – toimus puhmarinde randaalimine 5,6 ha suurusel pinnal, mis oli vajalik kõrele sobiva maastiku säilitamiseks. Randaalimisega peenestati puhmarinne ja segati see sügavamalt peale pööratud toitainevaesema mullakihiga. Mullaga segatud taimeosadest ja seemnetest kattub randaalitud ala mõne aasta jooksul uuesti kanarbikupuhmaste, pohlade ja rohttaimestikuga.

2016. a – toimus puittaimestiku (noorte mändide) raadamine 4,5 ha suuruselt alalt (endine liivakarjäär) ning lisaks 50-aastase, 0,2 ha suuruse kultuurmännituka harvendamine.

2018. a – juuriti 2016. a raadatud 4,5 ha suuruselt alalt kännud ning kujundati kolm suuremat sigimisveekogu.

2020. a – toimus risoomide ja sette eemaldamine 2,5 ha suurusel tööalal, mis sisaldas mitut sigimisveekogu ning 1,7 ha suuruse avatud pinnase tekitamine (puhmarinde segamine pinnasesse).

2015. a randaaliti 5,6 ha puhmarinnet. Ühekordse randaalimisega taimestik ei hävine, vaid saadakse  mõneks aastaks madalama taimestikuga ala. Taimeosadest ja seemnetest algab taas ala kattumine taimestikuga.


Kõre elupaigaks mittesobiva liigtiheda puhmarinde pealekasvu pidurdamiseks randaalitud ala.


2016. a eemaldasime 4,5 ha endisele liivakarjäärialale kasvanud mände, kus 2018. a toimus kändude juurimine ja sigimisveekogude kaevamine.


2016 ja 2018. a tööobjekt, kus endisest karjäärist raiusime ja juurisime männid ning kujundasime uued sigimisveekogud.


2018. a mändidest puhastatud ala ja endisesse liivakarjääri kujundatud sigimisveekogu.


2018. a mändidest puhastatud ala ja kujundatud sigimisveekogu.










Mändidest puhastatud ala ja üks 2018. a kaevatud sigimisveekogudest.


2018. a novembris käisime Keskkonnaameti ja teadlastega kavandamas edaspidiseid vajalikke tegevusi.


Objektil 2020. a novembris. Keskkonnaameti ja RMK spetsialistid annavad värskelt puhastatud veesilma (momendil kuiv) juures edsisi juhiseid töövõtjale.


Järgnevad pildid on 2020. a lõpus tehtud töödest. Aasta lõpus kõikides lohkudes vett veel ei olnud, kuid vaatlusel 2021. a mais oli neis vesi sees. Esimene pildipaar on "enne ja pärast". 




















Vaatlusel 2021. a mais oli lompides vesi olemas.













Loodetavasti tuleb siit uus põlvkond kõresid.

Ilmselgelt on töid tehtud kordades enamal määral kui Postimehe ajakirjanikule teadaolevalt. Tööd jätkuvad.