RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
24. mai, 2023

Mägralinn Hirmustes

Mäkrade tegemisi vaatasime Saaremaal viimati 2021. aastal, urud asusid praegu jälgitavast mägralinnast linnulennult umbes 2,5-3 kilomeetri kaugusel. Sellel kevadel paigaldasime kaamera Hirmuste metsade vahelduvasse maastikku ühe lauge liivavalli sees oleva mägralinnaku juurde. Siin on üle kahekümne aktiivselt kasutuses oleva uruava, millest ehk pooled on väljaspool kaamera vaatevälja.

Tänaseks on teadmine, et selles urusüsteemis elab kolm looma, kuid aeg ehk näitab, kui palju neid siin tegelikkuses olla võib. Uruavad on ju üsna laial alal ja kõik loomad ei pruugigi korraga kaamera ette sattuda.

Kaamera ja mägrakodumaastik

Eeldades, et siin elabki kolm mäkra, võib arvata, mis seltskond see olla võiks. See kolmik saaks olla näiteks eelmisel aastal sündinud pojaga perekond, Kui see peaks nii olema, siis pole lootust, et varsti mõni mägrapägalik oma nina uruavast välja pistab, sest mäkradel sünnivad pojad üle aasta – nagu karudelgi.

Teine võimalus on, et siin jagavad kodulinna üksik mäger ja mägravanemad, kellel võivad pesas pojad olla. Kui see võiks tõele vastata, siis on tõenäosus suur, et näeme kaamera vahendusel nädala-paari jooksul ka mägrapoegi.

Värskelt urust kraabitud liiv

Erinevaid võimalusi on muidugi veelgi.

Enamasti asuvad mägralinnakud püsiva veega veekogu vahetus läheduses, olgu see oja, kraav või muu veesilm. Siin läheduses on ainult väikeste loikudega lodumets, kus pikema kuivaperioodi jooksul kaovad viimasedki loduloigud. Ainuüksi vee puuduse tõttu võivad loomad siit suveks lahkuda, kuid varasematest mägrakaamera aastatest on teada, et suve hakul, varem või hiljem, kaovad loomad oma talvekorterist ära teadmata suunas.

Väikeste veesilmadega lodumets

Mägralinna on seni külastanud ka mõned naabrid-metsaelanikud. Hirved on mägramaja katusel käinud mitmel korral, kord oli siin kolm hirvelehma. Sokk, kes tihti taamal helipildis haugub, on ka korra silma hakanud, kährikki põgusalt pilgu peale visanud.


Uno on mägralinna “õunaaia” istutanud, tore on vaadata, kuidas mägrad õunu noolivad.

Vaatame, mis tuleb.

Lisa kommentaar

Email again: