See on täitsa päris Eesti seen kasvamas täitsa päris Eesti metsas, mitte rekvisiit Texase mootorsae mõrvade võtteplatsilt. Eesti keeles on selle seene nimi maksak ehk rusuk (Fistulina hepatica), mis viitab tema võikale sarnasusele metsa alla visatud suurele verisele maksatükile; kui seda lõigata, siis see ajab isegi välja veretaolist punast ollust.

Maksak kuulub maksakuliste sugukonda ja maksaku perekonda ning teist sellist torikseent Eestis ei ole, nii et seda on väga raske millegi muuga segi ajada.

Inglise keeles kannab see kaunitar nime beefsteak mushroom/beesfteak fungus (veiseliha seen) või ox tongue (härja keel). See ei tulene üksnes välisest sarnasusest verise lihatüki või suure loomakeelega, vaid ka sellest, et traditsiooniliselt on seda nii Briti saartel kui ka mandri-Euroopas kasutatud lihaasendajana.

Ehk, jah, see on söödav seen ja seda süüakse. Eestis vastav komme puudub ja pole infot selle kohta, et keegi seda meil kunagi toiduks tarvitanud oleks.

Samas ei ole tegu ka meil massiliselt levinud liigiga, pigem harva siin-seal Eesti põhja-, loode- ja läänepoolsetes metsades ning puisniitudel ja pargitammedel.

Peamiselt viimastel kohtabki teda näiteks Briti saartel, kus ta on üsna sage ja tuntud liik. Tuleb välja, et seal kandis on tegu lausa hinnatud söögiseenega - internetiotsing pakub kümneid retsepte ja serveerimissoovitusi - mõni kasutaja soovitab kindlasti koorekastmes ja teiste seentega koos, teine eelistab seene enda puhast, kergelt happelist maitset, kolmas eelistab oma maksakut punase veini kastmes väikse musta pipraga jne jne. Samuti leiab maksakut Prantsuse gurmeeturgudelt koos paljude teiste seeneliikidega, mida Eestis söögikõlbmatuks peetakse.